neljapäev, 8. märts 2018

Projektipõhine loodusharidus Nõval

Kristiina Taits, Nõva Kool

Päris oma Noored Kooli!
Nõva Kool on 20 õpilasega põhikool looduskaunis Loode-Eestis. Tutvusin selle kandi ja kooliga esmakordselt 2017. aasta juunis, kui käisin mööda Eestit endale sobivat maakooli otsimas. Kandideerisin jaanuaris ka Noored Kooli programmi, ent teisest voorust edasi ei pääsenud. Siis mõtlesin, et miks mitte oma Noored Kooli teha, täitsa ise hakkama saades? Mõeldud, tehtud! Mõneti oli loomulikult raske lahkuda Tartust - sealsest hipihõngust, sõpradest, kõrtsidest-kohvikutest, kultuuriüritustest, lõhnavatest pärnaõiealleedest ja Emajõest -, ent just praegu tundus olevat sobivaim aeg elu järgmiseks etapiks. Olen viimase kuue kuuga elu kohta õppinud rohkem kui viimase 3-4 aastaga enne seda.

Miks just Nõva? 

Magistrikraadiga bioloogina mõistsin uut tööd otsima hakates, kui suur vajadus on Eestis noorte õpetajate järele. Kõik koolid, kuhu kandideerisin, helistasid mitu korda tagasi ning pakkusid igasugu toredaid boonuseid, alustades elukohast, lõpetades rahaliste lisatasudega. Nõva Kool eristus aga enam-vähem iga aspekti puhul kõigist ülejäänutest. Määravaks said toonane ääretult külalislahke ja südamlik koolipere eesotsas koolidirektor Virve Tautsiga, armsad lasteaialapsed, kes mind kohe sisse minnes kallistasid, 
lõunaeestlase jaoks eksootiline mereline loodus, isoleeritus kõigest muust, uudishimu näha maaelu poliitilisi keeriseid ning tung maailma parandada. 

Loodushariduslik süvaõppeprogramm
Igal koolil on mingisugune eriline külg, mille poolest teised koolid seda kadestavad. Nõva Kooli puhul on selleks eelkõige loodushariduslik süvaõppeprogramm. Oleks patt mitte ära kasutada siinset metsikut loodust, mis jäi sõjaväeliste piirangute tõttu Nõukogude ajal suuremast inimmõjust puutumata. Meil on ääretult suured metsamassiivid, rannaniidud, jõed, järved, rabad ja meri. Varsti saabub ilmselt aeg, mil pole enam Eestis inimest, kes ei teaks Peraküla randa - nii populaarne on siinne loodus suvisel perioodil.

Ümbritseva keskkonna kõige lihtsamaks rakendamise võimaluseks on viia läbi õuetunde. Õnneks on meie klassid hetkel imeväikesed, mistõttu ei ole ka minule olnud probleemiks võtta 3-4 õpilast autosse ja 40 minutiks paari kilomeetri kaugusele metsa sõita. Väga suurt lisaväärtust pakub meile RMK Nõva külastuskeskus, kellega tihe koostöö on kestnud juba aastaid – ikka ja alati pakutakse meile õppeprogramme, uhket kaasaegset hoonet, matkaradade nõu kui ka retkejuhte. Loodusringi ning projektilaagrite läbiviimisel on see kõik ääretult suur boonus. Lisaks sellele on rahulikus looduskeskkonnas ääretult põnev osaleda kõiksugustes koolidele mõeldud miniprojektides, nagu nt. „Tere, Kevad!“, „Linnusõber 2018“, „Kurgisõbrad 2018“ (vt. http://novakoolikurgid.blogspot.com.ee/) , loodusfotograafia konkursid, erinevad viktoriinid jne. Tuleb tunnistada, et viimastel aastatel enne Nõvale tulekut õppisin bioloogiat liiga spetsialiseerunult. Seetõttu võimaldavad Nõva looduskooslused ja kõrge liigiline mitmekesisus ka minu enda loodusteaduslikul silmaringil iga päevaga muudkui laieneda. 


Projektide kirjutamise traditsioon 

Kuna juba viimased kaheksa aastat on minu kõige aktiivsemad kolleegid tegelenud projektimajandusega, et koolielu rikastada, siis olen ilmselgelt valinud parima võimaliku kooli, et ka ise juba kogenud kaladelt nii mõndagi uut õppida. Konservatiivne rutiinist kinni pidamine ning õpiku ja töövihikuga faktide pähetoppimise (loe: "õppekava läbimise") aeg on möödas. Prioriteediks peaks järk-järgult saama reaalsete elus hakkama saamise oskuste arendamine, nagu nt. esinemis-, kohanemis-, meeskonnatööoskus, suhtlemine, väärtuskasvatus, info otsimise oskus, allikakriitilisus, seoste leidmine erinevate valdkondade vahel jms. Kuna mainitud pädevused arenevad kõige efektiivsemalt just „raamist-väljas-koolitundide“ jooksul, on tänapäevaga kaasas käivatel koolidel igati asjakohane mõelda välja uuenduslikke ideid, otsida võimalikud rahaallikad, kirjutada projekte ning viia need projektid läbi. 

Nõva koolipere on nüüdseks juba iga-aastase traditsioonina saanud rahastust nii KIK-ilt, SA Archimedeselt kui ka SA Innovelt, aga ka HITSA-lt, Kultuurkapitalilt ja ProgeTiigrilt. Oleme aastate jooksul külastanud erinevaid Eesti saari ning maismaa nurki. Nõva Kool on juba mitu korda kohtunud ka vene keelt emakeelena rääkivate koolide lastega – need mitmepäevased laagrid (sh telgis ööbimisega), kus on saanud nii tantsu, laulu, mänge, viktoriine, sporti, keelekümblust, uusi sõpru, lemmikloomapäevi jne, on ilmselt kõigi õpilaste TOP 3-s, kui nad kunagi põhikooli lõpetavad. Ikka ja jälle on kõik need projektid aga eelkõige õpilaste initsiatiivil toimunud loodushariduslikel teemadel. Kronoloogiliselt viimasena panime äsja käima kogukonna kaasamise projekti – läbitud on esimene osa põnevast fotograafiakoolitusest koostöös kohaliku loodusemehe Tauri Voogiga, samuti saime endale soetatud uue digipeegelkaamera. Tehnilistest vahenditest ootab riiulil 

rakendamist ka 3D printer... Oleme uhked! Ülevaade meie olulisematest projektidest siin: http://www.nova.edu.ee/projektid

Elu on ikka seiklus 


Nõva Kool on pisike Bullerby kool, kus iga päev on ise nägu. Minu esimesel tööpäeval vallandati keset koolitust päevapealt pikaaegne koolidirektor ja projektide eestvedaja. Hetkel on ta meil siiski veel õpetajana arvel ning olen õnnelik, et kõigist emotsionaalsetest ja poliitilistest raskustest hoolimata jätkame koos projektimajandust. Taolised seigad teevad tugevamaks. Ka lastega töötama õppimine on palju juurde õpetanud – ühest küljest, et kõik lapsed ongi erinevad indiviidid, teisest küljest aga iseenda psühhomaastiku eripärasid ning oskust näha maailma lapselikuma pilguga. 
Vaid korra olen uue elu tõttu pisarateni löödud olnud, aga ka see läks ruttu üle, kui väikesed tüdrukud vahetunnis tulid ja küsisid: „Õpetaja, ega Te ometi nüüd koolist ära ei lähe? Te olete nii armas ja mu lemmikõpetaja ju!“. Suurt rõõmu valmistavad needsamad tüdrukud ka oma loodusarmastusega – minu klassi tuuakse pidevalt kõiksugu loodusest leitud elukaid, keda siis tarvis kasvatada... Just paar päeva tagasi algas neil aktivistidel järjekordne projekt nimega „Kasvatame need laudast leitud tuvipojad ise üles!“. 
Samuti jääb pikalt meelde periood, kus kodust püütud hiired klassi lahti pääsesid ning kohale toodi kass, kes jahipidamise asemel hoopis klassi täis pissis...

Mida inimesena oma koolile andnud olen? Põhiliseks eesmärgiks minu töös on olla väike päike kellegi päevas. Loodushariduse poolelt soovin lapsi õpetada mõistma seda, kuivõrd geniaalselt loodus toimib, ning et sellega ja teiste inimestega tuleb käituda viisakalt. Sotsiaalse olendina saan pakkuda vahvaid külalisi oma sõprade hulgast, nt. hiljuti käis minu tundides üks Peruu sõber. Samuti pean end kultuurihuviliseks ning olen kahe käega poolt kõiksugu laagrite, lavastuste, muusika- ja kinoprojektide poolt, mis tulevikus loodetavasti veel tihemini toimuma saavad. Soovin kõigile julgust tuua oma ellu muudatusi ning kutsun endaga ühendust võtma teistel koolidel ja huvilistel, kes sooviks jagada oma kogemusi, tulla meile külla või kutsuda meid külla! Minu e-mail: kristiina.taits@gmail.com.

2 kommentaari:

  1. Palju õnne ja pikka iga, jätkuvalt säravaid õpetajaid ning palju vahvaid õpilasi Nõva koolile!

    VastaKustuta
  2. Tänan! Anname endast parima, kuigi ajad keerulised: https://online.le.ee/2018/03/10/nova-koolist-kaob-kolm-klassi/ https://online.le.ee/2018/03/10/juhtkiri-nova-kool-vajab-asjalikku-juhti/

    VastaKustuta