kolmapäev, 28. veebruar 2018

Rapla Gümnaasium on kogukonnakool

Aime Klandorf, Rapla Gümnaasiumi õppejuht

Rapla Gümnaasiumis algab õppetöö 1. septembrist 2018.  Ettevalmistused kooli meeskonna poolt ongi selle nimel praegu käimas. Uus kool tähendab paljuski uusi võimalusi nii õppijatele kui ka õpetajatele. Suurem võimalus valikainete õppimiseks on üks pool, mis õppijatele uues koolis vastu vaatab. Koostöös kohaliku kogukonnaga tahame leida võimalikult palju inimesi, kes on valmis panustama uues koolis valikainete õpetamisse.
Eeltööna kaardistasime õpilaste ootused uuele koolile ja huvivaldkonnad, mis annavad ülevaate tulevaste valikainete soovist.  Toimus 18 kohtumist Rapla gümnaasiumide 9.-11. klassi ja maakonna põhikoolide 9. klassi õpilastega.

Koostöös Rapla Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega koostasime üleskutse kogukonna ettevõtjatele, organisatsioonidele, asutustele, mittetulundusühendustele jt. Üleskutsele tuli rohkesti positiivset vastukaja nii külalistundide, töövarjutamise, praktiliste tööde, tööpraktikate, valikainetundide ja -kursuste läbiviimiseks.




7. veebruaril toimuski Loomeruumis koostöölõuna, kus kooli meeskond direktor Sirje Kautsaare eestvedamisel koos abilise Triin Noorkõivuga tutvustas kooli visiooni ja rääkis, mis võimalused valikainete õpetamiseks on. Kogemusi kogukonnaga koostööst jagas ka Viljandi Gümnaasiumi direktor  Ülle Matsin. Pärastlõunane aeg oli pühendatud praktilise tegevuse töötoale. Kääriti käised üles ja asuti koostööle ning mõtteid kirja panema.
Sünergia, mis Loomeruumis tekkis oli väga inspireeriv ja tegutsema motiveeriv. Valdkonnad, mida tulevased õpetajad välja pakkusid olid rõõmustavalt eriilmelised: fotograafia, kokandus, teedeehitus, IT, ehitus, keraamika, muusika, näitlemine, jooga, psühholoogia, eluõpetus, filosoofia, geeni- ja biotehnoloogia, pärimus, oma kutsumuse leidmine jne. Välja oli töötatud ainekava vorm, mille täitmine jäi osalistele kodutööna lõpetada. Koolimeeskond on siin igati abiks, et aine saaks mitmekülgselt läbi mõeldud ja õppijatele huvipakkuvalt esitatud. Juuni- ja augustikuus on plaanis pedagoogika algkursus korraldada, et klassi ette astumise hirme maha võtta.

Töötame ühise eesmärgi nimel, et mitmekesistada õppijate õppimis- ja valikuvõimalusi ning luua kool, kus kõigil oleks huvitav: nii õppijatel kui ka õpetajatel.

teisipäev, 20. veebruar 2018

Põnev koolitund viib klassist välja

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Õpilastele valmistavad pahatihti peavalu reaalained nagu näiteks matemaatika ja füüsika. Keeruliste teemade selgitamine võtab õpetajatel aega ja õpilastel võib arusaamisel tekkida raskusi ning seetõttu huvi teema vastu kaob. Tõsi ta on, et antud õppeained on koolis ühed keerulisemalt omandatavad, sest nõuavad pisut teistmoodi mõttetööd kui lihtsalt funktsionaalse lugemise oskust. Usume, et ka suurem osa käesoleva kirjatüki lugejatest mäletab enda kooliajast, kuidas reaalainete omandamine alati kõige rohkem aega võttis ja kuidas need ained oma keerulisuse tõttu tihtilugu kõige ebapopulaarsemate ainete nimistusse sattusid. Kuidas aga sellest nimekirjast pääseda?

Selle aasta jaanuaris jagati tunnustust muuseumidele, kes on oma valdkonnas silma paistnud värskete ideede ja eeskuju andvate algatustega. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai oma ajaloo esimese auhinna, seda muuseumihariduse edendaja kategoorias enda uute interaktiivsete haridusprogrammide eest, mis sai ära märgitud ka kultuuriminister Indrek Saare poolt.
Võidu toonud haridusprogrammide idee tekkis elust enesest. Signaal, et kooligrupid soovivad midagi uudset proovida, oli juba mõnda aega ringi liikunud ja spordimuuseum pani sellest kokku Eesti muuseumihariduse innovatsiooni. Tippsportlaste ja õpetajate ühistööna valminud ainulaadne haridusprogramm „Klassist välja!“ eesmärk on pakkuda noortele huvitavamaid õppimisviise väljaspool kooli- ja klassikeskkonda. Spordimuuseumis saab valida haridusprogrammide vahel, mis keskenduvad mehaanikale (füüsika läbi korvpalli) ja tõenäosusele (matemaatika läbi jalgpalli). 

Spordimuuseumi haridusprogrammid on interaktiivsed ja haaravad endasse kogu muuseumikeskkonna. Õpilaste lemmikaine koolis on tihtipeale kehaline kasvatus, samal ajal peab suurem osa kõige raskemaks reaalaineid. „Klassist välja!“ näol on tegemist sisuliselt koolitunniga, mida ei peeta koolikeskkonnas, vaid sportlikumas õhustikus koos noorte eeskujudeks olevate sportlaste selgituste ja osalusega. Õpilased saavad salvestatud videolahenduste abil kvaliteetsed alusteadmised riiklikus õppekavas sisalduvast teemast, kusjuures videotes kohtavad nad eri spordiareene ja muidugi tippsportlasi. Sealsamas spordiareenil on võimalik noortel aru saada, kuidas tõenäosusteooria ja füüsikaseadused on iga
sportmängu osaks ning kuidas meeskonnad ja mängijad tegelikult igapäevaselt koolis õpetatut rakendavad, seda tihtipeale ise endale teadvustamata. Muuseumikeskkonnas leiduvate spordivahendite ja atraktsioonide abil on võimalik omandatud teadmisi kohe katsetada ja enda võimeid proovile panna. Haridusprogramm lõppeb töölehtede täitmise ja koju kaasa antava materjaliga, mille abil on õpetajal hiljem võimalik õpitut kontrollida ja üle korrata.

Kõige paremini oskavad selliseid õppevahendeid luua õpetajad ise, mistõttu on programmide puhul pöördunud kahe haridust edendava noore poole – Kristjan ja Britt Kalam – kes on mõlemad innovatsiooni ja uuendusmeelsuse pooldajad haridussüsteemis ning võimelised noortele raskeid asju lihtsate võtetega edukalt selgeks tegema. 
Paljud muuseumid pakuvad haridusprogramme aga mis teeb just spordimuuseumi programmi omanäoliseks on konkreetne koolitunni teema, mis on õppekavas kinnitatud. Tänu konkreetsusele saabki õpetaja käsitleda ühe tunniga kogu statistika ja tõenäosus teema, mida muidu klassis teeks. Programme saab kasutada erinevates astmes, kas teema tutvustamisel või kokkuvõtmisel ning seda näidetega elust enesest. Ka tagasisidena on õpetajad öelnud, et antud teemade kordamiseks on programm hea ning  sobib õpilastele ka siis kui neil pole esmast kokkupuudet ainega veel olnud. Seega spordimuuseumi „Klassist välja!“ haridusprogrammid sobivad eri kooliastmetele ning annavad õpilastele võimaluse väljaspool koolikeskkonda midagi uut ja põnevat teada saada, kinnitades samal ajal õpetajale, et õppekäik on läinud asja ette. Isegi kui uuenduslikud lahendused ei aita valemeid paremini pähe jätta, ei saa alahinnata teistmoodi koolitundidega kaasnevat huvi kasvu aine vastu.

teisipäev, 13. veebruar 2018

Esmakordselt korraldaja rollis ehk Mitmekultuuriliste koolide võrgustiku kogemus TÜ eetikakeskuse 10. väärtuskasvatuse konverentsil

Anna Vasjutina, Sakala Eragümnaasium

Mitmekultuuriliste koolide (MuKK) võrgustik sündis pärast seda, kui olime käinud Briti Nõukogu poolt korraldatud reisil Inglismaal. Võisime oma silmaga näha, kuidas Inglismaa koolid koostööd teevad: tugevad koolid aitavad neid, kellel on raskusi kas õppekorralduses või õpitulemustes. Selline süsteem võimaldab koolidel üksteiselt õppida: koolijuhid ja õpetajad vahetavad kogemusi ning jagavad kasulikke praktikaid, samuti saavad koolid oma töö kohta tagasisidet. See on toetav süsteem, mille keskel on õpilane ning koolide arenguvõimelisus. Meil, kes me Inglismaa-reisil taolist süsteemi võisime näha, tekkis tahe seda ka kodumail proovida.  Tallinna naastes moodustasidki kuus kooli Mitmekultuuriliste koolide võrgustiku, et saaksime üksteist toetada ning üksteiselt õppida. MuKK võrgustikku kuuluvad praegu Tartu Aleksander Puškini kool, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Läänemere gümnaasium, Valga Priimetsa kool, Pärnu Tammsaare kool ning Sakala Eragümnaasium. 

Läinud aasta novembri lõpus osalesin koos mitmekultuuriliste koolide võrgustiku esindajatega Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud väärtuskasvatuse konverentsil. Konverentsi teema oli tagasiside andmine ja see on  tähtis mitmel tasandil: nii koolisiseselt kui ka võrgustikus olevate koolide vahel. 
Kõige mõtlemapanevam oli minu meelest Liz Gullifordi kõne konverentsil. Tema sõnul tuleb õpilastes arendada kasvule suunatud mõtteviisi, et õpilasel jätkuks piisavalt jõudu ja tahet enesearenguks ja motivatsiooni õppimiseks.  Kui õpilane usub, et tema tulemused ei sõltu pelgalt tema andekusest, vaid pigem innukusest ja  tahtejõust - ehk siis omadustest,  mida ta ise saab arendada ja kasvatada -, saab ta palju paremini hakkama ja on valmis tulemuste saavutamiseks ka pingutama. Õpetajana võtsin oma plaani pöörata rohkem tähelepanu just sellele, milliseid sõnu ma tagasiside andmisel kasutan: tunnustada tuleb pingutusi ja panust.

MuKK võrgustiku koolidel oli konverentsi raames võimalus oma tööd tutvustada ka teistele koolidele ja partneritele.  Koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Briti Nõukoguga korraldasime Tartu Erinevate Tubade klubis töötoa, kus tutvustasime võrgustiku eesmärke ja visiooni Eesti ja Läti kollegidele ning arutasime ka tulevikuvisioone. Konverentsi teisel päeval jagasid MuKK võrgustiku koolijuhid parimaid praktikaid tagasiside andmiseks koolis ning said pärida häid tagasisidestamise viise teistelt koolidelt.  Oli rõõm näha, kuidas MuKK võrgustiku koostöö areneb. Ümarlaua ja töötoa korraldamine aitas meie koolidel kokku tulla ja ühtse meeskonnana jagada kogemusi ja praktikaid teistega. See annab jõudu edasiseks tööks, ja ka suuremat selgust, millises suunas liikuda. 

Mitmekultuuriliste koolide võrgustik moodustati 2017. aasta suvel. Esimesel tööaastal toetab võrgustiku tegemisi Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Briti Nõukogu. Võrgustiku koolide osalemist 10. väärtuskasvatuse konverentsil toetas Haridus- ja Teadusministeerium. 

teisipäev, 6. veebruar 2018

Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda

Kuidas liikuda kooli poole, mis toimib ühtsetel väärtustel ja eemärkidel,  just nii, et kool ja kodu toetaksid üksteist – koos ühise kogukonnana. 1.detsembril toimus MTÜ LoovHA korraldatud seminar “Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda”. Ühe töötoana viis Kerttu Soansi läbi juhendatud mõttetreeningu, mille käigus arutati kooli ja kogukonna koostöö võimalikkuse üle.

Seminaril selgitati välja koostöö probleemid. Takistuste poole pealt toodi välja, et koostööd pärsib erinev taust, üksteise mittekuulamine, ühtse sihi, väärtuste ning usalduse puudumine. Tervikliku takistuste nimekirjaga saad tutvuda SIIN

Edasi arutati juba selle üle, kuidas väljatoodud kitsaskohad ületada. Kõik osapooled said välja tuua, mida nemad on valmis tegema, et tagada parem koostöö. Järgnevalt toome välja mõned huvitavamad mõtted. Kõikide ideedega on võimalik tutvuda SIIN.

LAHENDUSED KOOLIJUHI VAATENURGAST
  • Juhtkonna ja õppenõukogu tasandil tuleks teha otsus, et koduseid töid õpilastele ei jää, selle võrra on õpilastele õpe koolis mõneti intensiivsem – selgelt eraldatud õppetöö aeg ja vaba aeg. Pikaajalised projektid ja uurimistööd koos kohustusliku kirjandusega jääksid siiski õpilasele kodus teha.
  • “Ebaõnnestumine on OK!” mõtteviis koolis. Vigade analüüsimine ja neist läbi konstruktiivse kriitika õppimine. 
  • Vaikusenurk /-klass koolis võimaldada soovijatele. Pikem kolmveerandtund keset koolipäeva (näiteks vahemik 12:00-12:45), mil õpilane saab süüa ära oma lõunasöögi, käia õues värsket õhku hingamas, õppida kontrolltöödeks, lugeda raamatut, teha ära oma (minimaalsed) kodused tööd. 
  • Leida kogukonna missioon läbi visioonide koondamise. Visioonide kaardistamine lapsevanemate, õpilaste, õpetajate, juhtkonna, koolitöötajate ja kogukonna terviku seas. Selgitada välja väärtused.
  • Koolijuhil oleks rangelt soovituslik ülesanne olla lisaks kooli juhtimisele ka ühe õppeaine õpetaja eesmärgiga suhestuda paremini oma õpetajate ja õpilastega nende rollides ning muredes ja rõõmudes. 
  • Koolijuht võiks vabas õhkkonnas ja kooliruumidest väljaspool kohtuda kogukonna elu edendajatega, eriti just lapsevanematega.
  • Õpilasesindusega koostöö oleks tihe. Iga õppeaasta alguses peaks õpilasesindus esitama kooli juhtkonnale oma tegevuskava. Kord kuus on juhtkonna koosolekul kaasatud ka õpilasesinduse esindaja, kes esindab noorte muresid/rõõme. Probleemidega tegelemine saab sisse märkimisväärselt kiirema hoo.
  • Koolijuht räägib avameelselt ka muredest (majanduslikest, suhetes kohaliku omavalitsusega, lapsevanematega);

Seminar "Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda" Foto: Loovus Praktikas
LAHENDUSED KOGUKONNA LIIKME VAATEPUNKTIS

  • olen aktiivne ja pöördun ise kooli poole erinevates küsimustes ja jälgin süsteemselt, et tõstatatud küsimused saaksid käsitletud;
  • süvenen, et mõista kooli ja hariduse toimimise põhialuseid;
  • olen aus ja otsekohene, julgen välja öelda, kui miski ei ole minu arvates sobiv ja pakun välja uusi lahendusi või kutsun neid otsima – nii väldime tagajärgi, kus võib tekkida korralagedus, virisemine, vingumine, tagarääkimine.
  • iga inimene on väärtuslik ainulaadne ja vajab armastust. Selle omaksvõtmisel, ei ole eelarvamusi; inimest võetakse kui inimest, kes on omamoodi, ainulaadne, eriline;
  • ühised sündmused ja tuttavaks saamine – siis osatakse ka panustada. Lastevanemate osalemine võiks olla isegi kohustuslik ühistöödel, piknikel, et õpetajad ja lapsevanemad koos lähevad koolikeskkonnast välja; unistustering!;

LAHENDUSED ÕPETAJA VAATENURGAST

  • Kooli juures peaks toimima 4 regulaarselt kooskäivat üksust 1. õpetajate kolleegium (kohtub 1 kord nädalas); 2. õpilasesindus (kohtub vähemasti 1 korda kuus); 3. vanematekogu (kohtub vähemasti 1 korda kuus. Kooliga seotud mis iganes küsimuste lahendamine, koolitab lapsevanemaid) 4. hoolekogu, kuhu kuuluvad õpetajate kolleegiumi-, õpilasesinduse- ja vanematekogu esindajad ja kooli juhtkonna esindaja, kohtuvad vähemasti kord kvartalis. Otsused võetakse vastu kõikides nendes üksustes kollegiaalselt (lähtudes inimlikkusest, hoolivusest). 
  • Korraldan regulaarsed kohtumised lastevanematega (1 kuus lastevanemate õhtud ja ka perevisiidid).
  • Õpitakse igal pool – muuseumis, metsas, töökodades ja kasvõi ümbermaailmareisil.
  • Õppimine seestpoolt väljapoole – esmalt tuleb tegeleda iseenda ja oma siseilma tundma õppimisega ning seejärel välisilmaga suhestuda 
  • Loon koostööpõhise õppe. Näiteks iga veerandi alguses (eelmise lõpus) kogunevad õpilased ja lapsevanemad koos õpetajaga, et ühiselt arutada õppekava ning luuakse võimalus/variant selliselt õppimiseks, mis arvestab kõigi vajadustega. Selleks selgitada välja poolte vajadused ja eesmärgid.
  • Väärtustades enda teadmisi ja kogemusi, julgen võtta vastutuse ja välja öelda täpselt seda, mida õpetajana näen ja kogen kooli (haridus)süsteemi, õpetamise ja õppimise kohta. Märksõna: iseenda usaldamine ja väärtustamine; julgen eristuda (erineda); julgen rääkida nendega, kellest suured muutused sõltuvad (otse „jumala“ juurde).


LAHENDUSED ÕPILASE VAATENURGAST
Areng ei ole ükskõikne asi. Areng on ühe ja kõigi asi. Meie praegused otsused mõjutavad ühte (meid ja kõiki) ehk kõiki, seepärast toimi meie mitte enda nimel.

Õpilane seob lapsevanemad, õpetajad, kogukonnad. Seetõttu on soovitavalt vajalik kooliüritused laieneda kogu kogukonnale.

Õpilane on kooli minnes kangelane, võlur, kuid koolist väljudes on ta poliitik, võimu kartev ehk ennast mittehindav argpüks.

  • hierarhia/seisuste kaotamine koolis ehk kõik on võrdselt tähtsad;
  • mugavustsooni avardamine sellest ikka ja jälle välja astudes; 
  • hoolimine, kuulamine, armastada ennast, armastada teisi;

Seminar "Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda" Foto: Loovus Praktikas
LAHENDUSED LAPSEVANEMA VAATENURGAST
  • Koostöö esmane eeldus on tahtmine koostööd teha, mis saab toetuda siirale huvile toimuva vastu ja sügavale veendumisele, et maailmas tegutsemine on mõttekas ja ma saan sellega hakkama. Mõni maailmavaade toetab siin rohkem, mõni toimib vastu.
  • Aktiivsuse eelduseks on valmidus teha vajadusel ka mõneti ebamugavaid, harjumuspäratuid otsuseid.
  • Koostööoskused on konkreetsed oskused. Enamus meie lapsevanematest on õppinud koolis, kus väärtustati üksiksooritust ja koostööoskusi ei õpetatud. Kui ei tea ega saa aru, mis ümber toimub, pole võimalik ka koostööd teha. Tuleb piisavalt mõista näiteks iseenda ja oma laste kooli ühiskonnaseoseid.
  • tuleb luua ja hoida suhteid, suhted peavad olema mõlemapoolselt usalduslikud, piisavalt vahetud, lugupidavad;
  • Kiirustavas maailmas pole elementaarne, et vanematel on regulaarselt aega olla oma lastega ja pühendada nende elule jäägitult tähelepanu. Selle nimel tuleb pingutada. Jäägitu tähelepanu tähendab, et inimest tuleb tõesti hinnangutevabalt võtta, mitte rääkida ainult neist asjadest, mis on endal südamel.

laupäev, 3. veebruar 2018

5 põhjust, miks teha ettevõtlusõpe praktilisemaks

10 kooli, 54 ettevõtjat, 245 ettevõtlusteadmistest pakatavat noort – see on Ida-Viru mammutprojekt „Üks päev ettevõtjana“ tulemus. Rääkimata noorte ettevõtjate omandatud oskusest valmistada lahedat reklaamvideot, müüa võõrastele maha ükskõik milline toode ja juhtida meeskonda. Lisaks on koolidel nüüd hulk sõberettevõtteid, kes iga kell valmis noortele ettevõtlusmaailma tutvustama ja kellega koos juba uusi projekte sepitsetakse.

Ettevõtte ja kooli koostööl, õppurite nö tööle panemisel on hulk väärtusi, milles on põhiliseks kasusaajaks õppurid ise. Nende väljatoomiseks saavad sõna erinevad osalejad – projekti eestvedaja, kooli koordinaator, laps ja ettevõtjad. 

Väärtus 1 – koostöövõrgustik koolide ja ettevõtete vahel, seos päriseluga, vajalikud oskused
Projektijuht Kerda Eiert, Algus OÜ

1. Kuidas tekkis mõte võtta ette nii laiaulatuslik projekt ettevõtete ja koolide koostööks?

Algne idee tuli sellest, et koolide koostöö ettevõtetega on väga kesine ning tahtsime teha projekti, mis koole rohkem koostööle innustaks. Mõeldud-tehtud. Projekti nimeks sai „Üks päev ettevõtjana“ ja eesmärk oli anda noortele ülevaade ettevõtja ametist ja kõigest sellega kaasnevast läbi reaalse koostöö ettevõtetega ning nendelt õppimise. Kaasasime kohalikke ettevõtlikke koole, sest uskusime, et üheskoos võime teha suurema ja olulisema mõjuga asju, kui seda saaks teha kool üksinda. Sageli jäävad tegevused just selle taha, et kool ei jaksa õppetöö kõrvalt projektide juhtimisega 
tegeleda. Meil oli aga eraldi projektijuht ja koolide poolsed koordinaatorid panustasid projekti ideede väljatöötamisse ning elluviimisse. Osales 10 kooli: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva põhikool, Kiviõli I keskkool, Iisaku Gümnaasium, Sinimäe Põhikool, Jõhvi Põhikool, Jõhvi Vene Põhikool, Sillamäe Vanalinna Kool. Algselt planeerisime kaasata 5.-9. klassi õpilasi, kuid koolid näitasid huvi välja ka väiksemate laste osas ning lõpuks osalesid 3.-9.klassi õpilased.
"Üks päev ettevõtjana" lõpumess

2. Kuidas leidsite ettevõtjad ja osalejad?
Ettevõtete kaasamiseks tegime neile eraldi üleskutse, samuti soovisime soodustada koolide suhtlust lapsevanemaga, kelle hulgas on ju samuti ettevõtjaid. Paljud ettevõtjad võtsid meiega ise ühendust, kuid väheseid tuli ka veenda. Üritusele lisas põnevust seegi, et kui algselt planeerisime kaasata ainult ettevõtteid, siis tegelikult pöördusid osalemise sooviga ka avaliku sektori asutused (nt Viru vangla, maksu- ja tolliamet, Ida prefektuur). Kokku võttis meie projektist osa 54 ettevõtet/ organisatsiooni ning nende väga erinev taust ja tegevusvaldkonnad lisasid meie üritusele veelgi väärtust. See oli just hea võimalus tutvustada õpilastele ettevõtluse erinevaid vorme ja sellega seonduvaid teemasid.

3. Milliseid tegevusi projekt hõlmas, kas ja milliseid aineid lõimiti?
Projekt oli tegelikult oma tegevuste poolest väga intensiivne – kõik tegevused toimusid septembrist detsembrini. Kindlasti oli see nii õpilaste kui ka koolide koordinaatoritele küllaltki pingeline aeg. Esimeseks tegevuseks oli projekti õpilaste ja ettevõtjate kaasamine. Koolid lahendasid õpilaste kaasamist täiesti erinevalt. Oli koole, kus osales terve klass ning klassi siseselt moodustati meeskonnad. Teises koolis seati sisse avatud registreerimine. Põneva lahendusega tuli välja Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, kus meeskonda koondati kokku erineva vanuseastmega õpilased 3.-9. klassist. Seda koostööd oli iseenesest juba väga põnev jälgida, kusjuures tiimi juhtis edukalt 6. klassi tüdruk. Kui kõik vajalikud inimesed olid leitud ja iga meeskond oli endale valinud esindamiseks ettevõtte, anti avapauk projekti avaseminaridele. Avaseminarid olid oma olemuselt võimalikult interaktiivsed, vähe juttu ja palju ise tegemist. Mõtisklesime seal ettevõtlikkuse üle, rääkisime projekti tulevastest tegevustest, toimus Kahoot osalevate ettevõtete kohta. Seejärel viisime läbi kaks koolitust. Esimeses õpiti esindama oma ettevõtet messil - iga meeskond pidi kujundama stendi, valmistama ette liftikõne ja seda teistele esitlema. Teine koolitus toimus webinar’i vormis – saadi teadmisi, kuidas turundada ettevõtet ja teha reklaamvideot. Kogu projekti üheks tulemuseks olidki meeskondade loodud reklaamvideod oma ettevõttest.

Kõik meeskonnad käisid ka töövarjupäeval reaalselt ettevõttega tutvumas. Enne suurt ühist lõpumessi toimus igas koolis ka kohalik mess, mille iga kool lahendas oma soovi kohaselt. Kes korraldas laada, kus olid esindatud ka projektis osalevad ettevõtted, kes viis selle läbi seminari vormis, kus õpilased tutvustasid teistele oma ettevõtet. Projekti lõpetamine toimus Jõhvis JEWE kaubanduskeskuses, et anda õpilastele võimalus panna oma suhtlemisoskus ja –julgus proovile reaalses keskkonnas. Lõpumessil kaubanduskeskuses andsime õpilastele võimaluse ka soovi korral oma ettevõtte tooteid müüa – nad pidi ise kliente meelitama ja rahaga arveldama.

4. Mis oli selle projekti kõige suurem väärtus?
Mulle tundub, et kõige suurem väärtus oli tegevuse tugev seos reaalse eluga. Projekti tegevused olid üles ehitatud selliselt, et arendasid igapäevaelus olulisi oskusi. Näiteks pidi lapsed mitmel korral praktiseerima võõrastega suhtlemist (sh võõras keskkonnas) ja avalikku esinemist. 
Lisaks  õppisid noored reklaamvideot tegema ning arendasid koostöö- ja meeskonnatöö oskusi.
Kuna projektist võtsid osa ka nooremad õpilased, siis oli kooli koordinaatorite ja lapsevanemate roll väga suur, kuid usun, et kõik said väärt kogemuse.

5. Millised on projekti tulemused, kuidas kõik sujus?
Nii laiaulatusliku projekti vältel ilmnes ikka asjaolusid, mida me ei osanud ette näha. Tasakaaluks tekkis aga palju uusi ideid, mida peaks järgmisel korral tegema. Tagasiside oli positiivne ja õppurid olid saadud kogemustega väga rahul.
Projekti põhieesmärk sai kuhjaga täidetud – koolide jaoks tekkis ettevõtete kontaktivõrgustik ja ülevaade tegevusalade ning koostöövõimaluste osas. Eksisteerib väga palju väikeseid ettevõtteid, kelle tegevustest enne aimugi ei olnud. Projekti tulemusena valmistasime õpetajatele edasiseks kasutamiseks ka ettevõtete tegevuskaardid. Tegevuskaardid on peagi leitavad Algus OÜ ja Ettevõtliku kooli kodulehelt.

Ma väga loodan, et meie suurprojektist alguse saanud erinevad ideed teostuvad uutes projektis ning koolide ja ettevõtete edasises koostöös. Koolid on omaltpoolt öelnud, et soovivad kindlasti kaasatud ettevõtetega koostööd teha. 


Väärtus  2 –  oskus juhtida aega, meeskonnatööd, arvestada tähtaegadega  
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi huvijuht Vaili Viirlaid 


Projekti suurim väärtus seisneb õpilaste isetegemises ja oskuslikus ajaplaneerimises: igapäevased õppetunnid, huviringid, kodutööd ja veel projektitegevus - kõik tuli oma päevakavva ära paigutada. Need noored suutsid seda, sest kõik tulemused tulenevad ju omaenese tahtest, julgetest otsustest ning vastutuse võtmisest oma tegevustes.
 
Kogu projekti vältel õpiti aktsepteerima üksteist, pidevalt tuli analüüsida oma tiimi tugevaid ja nõrku külgi. Eriti põneva kogemuse said juhirollis olevad õpilased, kes pidid kogu tiimi tööle panema, sest juht vastutas tegevuskava plaani eest. Tore oli kõrvalt jälgida, kuidas noored toimetasid ja üksteist kujundasid. Nad õppisid ootamatutes olukordades otsima pidevalt uusi lahendusi. Näiteks, mida teha siis, kui keegi haigestub, aga tähtaeg kukub - nii nagu päriseluski. Koos otsiti võimalusi olukorra lahendamiseks ja tööd said tähtaegadeks teostatud. Põhiküsimuseks projekti raames kujunes: " Kuidas edasi?"

Minu kui koordinaatori eesmärk oli saada toimima erivanuselistest õpilastest (3.-9.kl) kokku pandud tiimid ehk nö miniettevõtted. Avastati, kuidas nooremad on avatumad ja julgemad suhtlejad,  vanematel õpilastel juba kujunenud teadmised ja etteplaneerimisvõime ning selline kooslus lõi põneva sünergia. Tööalaseks suhtluseks loodi Stuudiumis oma ettevõtesisene suhtlusring, igaüks koos oma ettevõtjaga. Õpiti meilitsi ettevõtjatega suhtlema, planeerima kohtumisi töövarjupäevaks, ühisteks seminarideks, vahetati infot ettevõte videoreklaami koostamiseks jne.
Esimesi tulemusi nähti koolisisesel messil, kuhu tulid kohale ka ettevõtjad. Saadi esmane kogemus messiboksikujundamisest, oma ettevõte reklaamimisest, kuidas suhelda nii, et sinust ei minda lihtsalt mööda. Pärast koolimessi analüüsiti koos ettevõtjatega, mis läks hästi, mida finaalmessil teisiti teha.

Tähelepanuväärseks tuleb pidada seda, et meil õnnestus projektitegevustesse haarata ka ettevõtlusega tegelevad lapsevanemad, kes nägid oma lapse kooli ettevõtmisi ehedas keskkonnas, see lõi hea aluse edaspidiseks koostööks. Koolil on suurepärane võimalus luua lapsevanematest ettevõtjate tiim, kes reaalse tööelu veel tihedamalt koolieluga seovad. See kõik oli põnev kogemusõpe nii õpilastele, koolile, kui ettevõtjatele. Igapäevastes koolitundides saadud teadmised rakendusid erinevates tegevustes ja olukordades väljaspool klassiruumi. See on koolipere ühine meeskonnatöö tulem. Ees on põnevad ettevõtlikud tegevused ettevõtlike ettevõtjatega ettevõtlikus koolis J

Väärtus 3 
– kohusetunne, enda leidmine, maailmapildi avardumine
Ettevõtja Martin Peetsalu, FIE Taevalink

Ettevõtete osalemine õppetöös ja selle erinevates vormides on igati positiivne, kuna annab lastele aimu neid eesootavast elust, et elus on palju enamat kui nutiseadmetega mängimine. Läbi varajase põgusa ettevõtluskogemuse hakkavad lapsed ka maailma teisiti nägema. Taoliste projektidega tekib kohusetunne, et oled millegi osa ja sinust sõltub kogu tiimile pandud ülesande õnnestumine ning võimalus olla edukaima meeskonna liige. 
Lõpumessi parim messiboksiks valiti Taevalinki boks

Kindlasti võib läbi taoliste ettevõtmiste nii mõnigi õpilane avastada enda jaoks suuna kuhupoole kooli lõpetades edasi liikuda. Ka Taevalink sai läbi selle projekti päris palju reklaami ja inimesed hakkasid rohkem huvi tundma pakutavate teenuste kohta. Lapsed panustasid ettevõttesse ennekõike seda reklaamides ja tutvustades, reklaam aga on hindamatu väärtusega!

Väärtus 4
 – teadlikkus ettevõtja teekonna väljakutsetest, vastutustunne, teadmiste väärtustamine
Ettevõtja Julia Volkova, Honey Wolf Apiterapia keskuse tegevjuht

Minule ettevõtjana on väga oluline rääkida õpilastele, kuidas lemmiktegevus või hobi võib saada põhitööks, mis toob sissetuleku. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga tegime koostööd ka varem. Algkooli õpilased on käinud Sondas asuvas Honey Wolf mesilas õppeekskursioonil. Mulle väga meeldib, et kool aktiivselt kaasab õppetegevusse ka vanemaid: koolis toimub õppeaasta lõpus huvitav projekt, kus tunde viivad läbi mitte õpetajad, vaid vanemad, kes räägivad oma erialast. Osalesime seal ning lastel oli huvitav teada saada, kes on loodusraviterapeut ning mida antud eriala endast kujutab. Tutvustasime neile ka sellist ravimeetodit nagu kaaniravi – kõige julgemad said hoida elusat meditsiinilist kaani. See on ju tutvumine täiesti uue erialaga ning lastele huvitav!

„Üks päev ettevõtjana“ projektis osaledes olin meeldivalt üllatunud, kui kvaliteetselt ja professionaalselt olid tehtud reklaammaterjalid. Õpilaste valmistatud videot sain julgelt kasutada firma internetileheküljel ja sotsiaalmeedias.

Ettevõtja on väga hea õpetaja, sest tema kogemuslugu tuletab õpilastele meelde, et edukaks saamiseks tuleb oma eesmärkide nimel vaeva näha. Lapsed saavad aru, et olla ettevõtja ei tähenda paksu rahakoti omamist, vaid ka suurt panust ja igapäevast rasket tööd. Teiseks, lapsed õpivad vastutust. Kolmandaks, nad õpivad ettevõtja vigadest ja saavutustest ning see on väga hea, kuna nii on nende tee eduni lühem ja mõnes mõttes lihtsam, kui see oli näiteks ettevõtjal. Lisaks võivad nad veel ettevõtjalt õppida teadmist, et olla haritud ettevõtte juht on palju kasulikum kui olla harimatu. Teadmistega on parem edu saavutada kui ilma nendeta. Selline järeldus võiks motiveerida lapsi koolis olema parimad ning huviga õppima kõiki aineid.

Väärtus 5 – sotsiaalne vastutus, turundus, erinevate erialade iseloom 
Õpilane Reimo Nurm

Meie tiimist külastas neli osalejat 17.11.17 ettevõtte Korsten Puhtaks OÜ Jõhvi kontorit. Korsten Puhtaks OÜ juhataja Veikko rääkis sellest, mis üldse on ettevõtlus, miks hakata ettevõtjaks ning kuidas olla edukas.
Jõhvi korstnapühkija Ivar, kes on ka ühtlasi päästeametnik, rääkis korstnapühkimisest ja tuleohutusest, tutvustas korstnapühkimise tööriistu ja näitas, kuidas neid kasutada. Saime teada palju uut ja huvitavat. Näiteks, kuidas tulega käituda ja mida teha tulekahju korral.
Kliendihaldur Kristin rääkis, kuidas jõuavad kliendid meieni ja kui palju peab tegema selleks, et jõuda kliendiga kokkuleppele.


Lisainfo: projekti käigus õpilaste tehtud reklaamvideod on üleval Ettevõtliku kooli You Tube kanalis LINK
Ürituse kajastus TV3: https://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-klipid-2017/903075…
Projekt „Üks päev ettevõtjana“ teostati ESF taotlusvooru  "Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks" saadud toetuse abil.

Soovid samuti oma koolis ettevõtlusõpet arendada? 
Haara võimalusest!
Pane kokku koostööprojekt, millega soovid ettevõtlusõpet praktilisemaks muuta. 
Aega on  7. veebruarini. 

Lugu valmis koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu