Tartu Tamme gümnaasiumi põhimõttelistest valikutest valikkursuste valguses

Merle  Ööpik, Tartu Tamme Gümnaasiumi õppejuht                                                    

„Kas hinnata kogemusi 

 või koguda hindamisi?“ 

(Alliksaar)

Elus valikuteta ei saa! Alates lihtsamatest: kas võtan seekord kohvi piimaga või ilma, hüppan bussile või jalutan peatusevahe. Kusjuures argumendid ühe või teise valiku kasuks muutuvad mõnikord minutitega ja ei mõjuta liialt. Teinekord on tehtud otsused veel pikki aastaid meiega ja määravad oluliselt kogu edasist elu. Suurema mõjuga valikud on kindlasti seotud haridusteel olevate otsustega ühe või teise eriala, kooli, õppesuuna kasuks. Alahinnata ei tasu ka väiksemaid valikuvõimalusi meie haridustee üksikutes pusletükkides, kus kursuse, uurimisteema, hindamiskriteeriumi ja eriti suhtumise valimine saavad teinekord otsustavaks aluseks edule või hoopis liikumiseni uute ja teistsuguste tahtmiste ning vajadusteni.
Me kõik eeldame, et tubliks inimeseks olemise juurde kuulub oskus valikuid teha ja nende eest vastutada, kuid teeme liiga vähe selleks, et turvalises keskkonnas valikute tegemist harjutada ja õppida. See ei ole lihtne ülesanne, kuid Tartu Tamme Gümnaasiumis proovime me õppe ja koolielu korraldamisel teha ise just selliseid valikuid, et valimine oleks kaalutletud ja otsused saaksid head ning nende eest võetaks ka vastutus.  

Tartu Tamme Gümnaasium on riigikool, mis töötab ainult gümnaasiumiosaga alates 2015. a. septembrist. Koolis õpib 479 õpilast viiel õppesuunal: loodus, meditsiin, tehnoloogia, infotehnoloogia ja kultuur. Enne uut algust muutsime kehtinud õppekava, mille suurimad muutused sai tehtud eelkõige õpilase head ja veel paremat hakkamasaamist silmas pidades: 

1. üldkoormus vähenes minimaalse vajalikuni ehk 96 kursuseni ja läksime üle perioodõppele; 
2. vaatasime üle suunapõhised valikkursused ja tekitasime arvestatava võimaluse vabalt valitavate kursuste jaoks; 
3. laiendasime karjäärivalikutega  seotud tegevusi; 
4. suurendasime õpilase isiklikku vastutust ja võimalusi valikuteks koolis ja väljaspool kooli.

Nüüd kõigest täpsemalt just õppekava valikkursusi silmas pidades. 
Esimene, mida meie koolis valida saab, on õppesuund. Õpilaskandidaatidega vesteldes on meile oluline aru saada nende õpimotivatsioonist ning tahtest just ühe või teise õppesuuna gümnasistiks saada. Suuna valimine määrab õppekavast umbes kümnendiku ja õppekava selle poole arendamisel peame oluliseks koostööd partneritega, kelleks on enamasti Tartus asuvad kõrgkoolid. Ühtekokku 50 omanäolist kursust on sisuliselt õpetlikud, kuid vähem oluline ei ole ka edasisteks karjäärivalikuteks oluline info ja teadmiste rakendamine nn projektikursustel, kus lõpptulemus sõltub otseselt õppija valikutest. Samas ei ole me liiga jäigal seisukohal siis, kui gümnaasium on üles äratanud või huvisid suunanud õpitud suunast erinevas valdkonnas. Näiteks koolieksami valiku seotust suunaga ei pea me alates sellest aastast enam vajalikuks ja soovitame valida õppeaine, mis edasisteks õpinguteks (häda)tarvilikuks osutub või lihtsalt huvi pakub. Peaaegu kõik, mida õpetatakse gümnaasiumis piisavas mahus, on koolieksamina aktsepteeritud. 

Õppesuundade üleste valikkursuste maht õpilase jaoks on samuti umbes kümnendik 96 vajalikust kursusest. Teistest koolidest eristab meid see, et me ei fikseeri valikkursuste nimekirja õpilase jaoks aastaks või koguni kolmeks ette, vaid leiame ja pakume võimalusi paindlikult kolm korda aastas (iga perioodi alguses). Meie õppesuundade jaoks rätsepatöödena tehtud valikkursuste arendamine ja ülal hoidmine tähendab väga suurt igapäevast panustamist koolikorralduses ja intensiivset suhtlust partneritega, kuid see on olnud meie valik. Muidugi on suures plaanis teada oma kooli õpetajate poolt ja pikaajaliste partnerite pakutavad kursused (näit. võõrkeeled, riigikaitse, veebidisain, kosmosetehnoloogia, majandusõpetus jne), kuid otsime läbi aasta võimalusi ka uuteks põnevateks pakkumisteks. Viimased täiendused on näiteks õpilaste poolt palutud etiketialane kursus ja fotograafiakursus ning lisandumas on hiina keel. Lisaks tekib koolielus tihti põnevaid projekte või tegevusi, milles osalemine on õpilasele ajamahukas ja väga õpetlik ning koolile kasulik. Näiteks oleme laiendanud ja valikkursuseks kujundanud õpilastuutorite ettevalmistamise ning nõustamistegevuse, rahvusvahelistes projektides osalemise, kooli huviringides osalemise vmt. Ühe suuna jaoks kohustuslik kursus sobib väga hästi valikuks teistele. Meil oli näiteks väga hea meel pakkuda infotehnoloogidele praktilise keemia alaseid lisateadmisi või siis näha, kuidas kõik läbisegi väga populaarseks osutunud viipekeelt või kalligraafiat õpivad. Õpilase valikkursuse üldine koormus on umbes üks perioodis ja kolm 
kursust aastas. Valikkursuste hulka loeme ka tegelemise ainealaste süvakursustega, mille väljund on tavaliselt kooli esindamine olümpiaadidel.   

Eraldi kategooria valikkursusi on meie õpilaste tegevused väljaspool kooli (VÕTA põhimõte). Arvesse läheb näiteks osalemine TÜ ja teiste ülikoolide teaduskoolides, aga ka süstemaatiline tegevus muusika-, spordi- ja kunstikoolides, õppekava alusel tegutsevates huviringides jm. Selliste kursuste arvestamine käib tõendi ja avalduse alusel ning otsuse teeb õppealajuhataja koos huvijuhiga. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et me suuname oma õpilasi tegema kaalutletud ja piisavat pingutust nõudvaid valikuid ning ei kiida alati heaks üpris inimlikku kriteeriumit, et üks või teine valik nõuab lihtsalt vähem panust. Me usaldame oma õpilaste valikuid nii koolis kui ka väljaspool kooli ja loodame, et valikkursuselt saadud teadmisele lisandub ka kogemus, kuidas valikuid teha ja nende eest vastutada. Seda isegi siis, kui lemmikkursus on juba täitunud või õppesisu ei vasta ootustele. 

Üldinfo: www.tammegymnaasium.ee 
Õppekava: https://tammegymnaasium.ee/wp-content/uploads/2015/04/Tartu-Tamme-Gymnaasiumi-oppekava_1-2_53.pd  
Õppesuunad ja valikkursused: https://tammegymnaasium.ee/meie-kool-oppekorraldus-oppekava-oppesuunad/ 

Tuletame meelde, et endiselt on avatud IDEEKORJE: kuidas korraldada II ja III kooliastmes õpet paindlikult ja mitmekesiselt, et see aitaks kujundada õpilastes 21. sajandi oskusi, väärtushinnanguid ja -hoiakuid? Jaga ideid, mis rikastavad õppimist – et muuta enda kool nähtavamaks ja inspireerida teisi! Rohkem infot ideekorje kohta leiad SA Innove kodulehelt: lingid.ee/ideekorje  Ära kõhkle! Aruta oma koolis tehtav läbi, täida ideekorjevorm ning saada see hiljemalt 1. veebruariks 2018 aadressil huvitavkool@hm.ee. Silmapaistvamaid ideid esitletakse 2018. aasta kevadel parimate praktikate päeval. Ideekorjet korraldavad SA Innove ja algatus Huvitav Kool