Osalemiseks peab kolmeliikmeline õpilaste tiim esmalt esitama endist ning kavandatavast tunnist lühikese videotutvustuse. See tuleb saata veebilehele õpifest.ee hiljemalt 31. jaanuariks.
ÕpiFESTil antavad tunnis peab olema lõimitud vähemalt kaks õppeainet. Teemad ja probleemid võiksid olla seotud igapäevaeluga ning kasutada tuleks aktiivseid õppemeetodeid, kus õppijad ise uurivad, avastavad, arutlevad, liiguvad ja loovad.
Videovooru parimad (vanuserühmades 6.-9. klass ja 10.-12. klass) pääsevad lõppvooru, mis toimub 10. ja 17. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Seal on noorõpetajate õpilasteks kaasvõistlejad ning tagasisidet annavad lisaks Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengid ja haridusteadlased. Päev lõpeb finalistide tunnustamise ja auhindade jagamisega. Auhinnafondis on näiteks 300eurone vautšer haridusüritusele (reis, laager, koolitus), 200eurone kinkekaart, 100 euro väärtuses Brain Gamesi mänge jm.
ÕpiFESTi eesmärk on toetada kooli uuenemist, tutvustades parimaid õppemeetodeid õpilaste vaatenurgast. Lisaks on korraldajate soov tutvustada ja väärtustada õpetajaametit, pakkudes õpilasele võimalust kogeda õpetaja rolli, saada esmaseid õpetamise kogemusi ja esinemisjulgust.
Registreeri end üritusele: www.õpifest.ee
Mullu esmakordselt toimunud ÕpiFESTil osales 13 meeskonda ning õpilasõpetajate tundide teemad ulatusid teaduskatsetest videomängudeni, spordist räpini ning vihmametsadest keskklassistumiseni.
Võitjaks tunnistati Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilastest koosnev meeskond, kes ühendas leidlikult ja loominguliselt ladina, inglise ning eesti keele õpingud – noored kutsusid märkama ladina keelt igapäevaelus.
Teise koha sai sama kooli meeskond, kes üritas siduda astronoomiat ning muusikat - tunnis esitati meeleolukas planeetide räpp.
Palusime mõlema meeskonna liikmetel kommenteerida, mida ÕpiFESTil osalemine neile andis.
Videovooru parimad (vanuserühmades 6.-9. klass ja 10.-12. klass) pääsevad lõppvooru, mis toimub 10. ja 17. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Seal on noorõpetajate õpilasteks kaasvõistlejad ning tagasisidet annavad lisaks Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengid ja haridusteadlased. Päev lõpeb finalistide tunnustamise ja auhindade jagamisega. Auhinnafondis on näiteks 300eurone vautšer haridusüritusele (reis, laager, koolitus), 200eurone kinkekaart, 100 euro väärtuses Brain Gamesi mänge jm.
ÕpiFESTi eesmärk on toetada kooli uuenemist, tutvustades parimaid õppemeetodeid õpilaste vaatenurgast. Lisaks on korraldajate soov tutvustada ja väärtustada õpetajaametit, pakkudes õpilasele võimalust kogeda õpetaja rolli, saada esmaseid õpetamise kogemusi ja esinemisjulgust.
Registreeri end üritusele: www.õpifest.ee
Mullu esmakordselt toimunud ÕpiFESTil osales 13 meeskonda ning õpilasõpetajate tundide teemad ulatusid teaduskatsetest videomängudeni, spordist räpini ning vihmametsadest keskklassistumiseni.
Võitjaks tunnistati Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilastest koosnev meeskond, kes ühendas leidlikult ja loominguliselt ladina, inglise ning eesti keele õpingud – noored kutsusid märkama ladina keelt igapäevaelus.
Teise koha sai sama kooli meeskond, kes üritas siduda astronoomiat ning muusikat - tunnis esitati meeleolukas planeetide räpp.
Palusime mõlema meeskonna liikmetel kommenteerida, mida ÕpiFESTil osalemine neile andis.
Liisa Pajula:
Helevi Jurjev:
„Kui idee ÕpiFESTist meieni jõudis, siis tundus see väga huvitav ning tekkis kohe mõte osaleda. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on õppekavas kohustuslik aine ladina keel ning see on aluseks paljudele keelelistele seostele, millele me ilma seda keelt tundmata mõelda ei oskaks. Mul on ladina keele tunnis tekkinud väga palju selliseid n-ö "Heureka!" momente, kui mõnele igapäevaselt kasutatavale sõnale ladinakeelse tähenduse leian, nt tuntud Rootsi ettevõte Volvo tähendab ladina keeles "mina veeren".
Eesti ning näiteks ka inglise keeles on palju ladina keelest pärinevaid laensõnu ning enda kogemusele tuginedes otsustasime teistelegi neid seoseid ÕpiFESTil tutvustada. Arvan, et selliseid silmaringi laiendavaid aineid võiks gümnaasiumi õppekavas või kooli valikainete nimekirjas rohkem olla, sest nende kaudu saab kooli väga palju huvitavamaks muuta. Õpilased leiavad paralleele reaalset elust ning see tekitab noortes huvi teadmiste vastu. Samuti on ka gümnaasiumiõpilastel vaja aeg-ajalt mängulisemat lähenemist. Arvatakse, et mingist vanusest peab õppetöö olema rohkem loenguvormis ja väga akadeemiline, kuid mida raskemaks ning pingelisemaks õppetöö muutub, seda rohkem on vaja huvitavaid rühmatöid ning arutelusid. Just loomingulisemates ainetes saaks seda väga hästi ära kasutada, kuid siinkohal kiidaksin meie füüsikaõpetajat, kes on läbi eluliste seoste suutnud alati tunnid põnevaks muuta.
Just eelmainitud faktorid teevadki õpetajast hea õpetaja. Kui õpilane tunneb, et teda võetakse võrdsena ning tema arvamusega arvestatakse, siis on tal ka austus õpetaja ja tema õppeaine vastu ning õpimotivatsioon suureneb. ÕpiFESTil osaledes sain aru, kui palju õpetaja peab tundi ette valmistades vaeva nägema, et tund jõuaks sellisena õpilasteni nagu meie seda iga päev kogeme. Tunni kokkupanemine ning selle huvitavaks muutmine nõudis meilt pingutust ning see ei tulnud kergelt. Austan väga kõiki, kes seda tööd igapäevaselt teevad ning oma aega laste arendamisele pühendavad. Aitäh teile!“
Helevi Jurjev:
„ÕpiFESTil osalemine näitas mulle, et head ning lennukad ideed võivad tekkida ka paar päeva enne festivali. Minu tiimikaaslane Liisa regas meid nii ära, et mina ja kolmas kaaslane ei teadnudki sellest väga midagi, kuni postkasti tuli kiri, et meid oodatakse võistlema. Nagu ikka noortele kombeks, jäetakse asjad viimasele minutile, nii ka meie. Kui teine tiim meie klassist valmistas mitu kuud tundi ette ning tegi prooviks oma tunni meie klassile, siis meie alustasime oma ettevalmistustega paar päeva enne festivali. Meie eesmärk oli minna ja näha, mida ÕpiFEST endas kujutab ning veeta üks lõbus ja tore päev. Eesmärk sai 200% täidetud, kuna meilegi üllatuseks valiti meie tund parimaks. See on hea tunne, kui teed asja enda rõõmuks ja lõbuks ning seda lõpuks ka tunnustatakse. See näitaski mulle, et tuleb asju teha hingega ja mitte sihiga võita, vaid sihiga end arendada ning seda tehes rõõmu tunda.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium I võistkond:
Liisa Pajula, Kristin Halliste, Helevi Jurjev
Head õpetajat iseloomustab hoolivus, hea huumorisoon, entusiastlik tahe oma ainet õpetada ning õpilaste võrdne kohtlemine. Selliseid õpetajad on Sütevakas ning olen selle eest väga tänulik. Õpetajad on nagu head sõbrad, kellega saab arutleda maailmas toimuva üle, kellega saab nalja visata, keda saab õhtul bowlingusse kutsuda, nii et nad tulevadki kohale. Hea õpetaja on vastutulelik, aga samas ka autoriteet. Ta toetab minu otsuseid ning motiveerib mind aina rohkem õppima. Rangus ning leebus on „barlanksis“. Boonusena teeb ta ka õpsidebändi :D
Mina isiklikult tunnen gümnaasiumis eriti puudust praktilistest tundidest ning ülesannetest. Kui põhikoolis sai muusikas pilli mängitud ning lauldud, siis nüüd gümnaasiumis on see asendatud teooriaga. Samamoodi on ka kunstiga. Õpetajad üritavad teha tunde põnevamaks, kaasates nutiseadmeid ning õpetlikke mänge, aga selleks väga aega ei jää, kuna haridussüsteemi järgi pean jõudma õppida selgeks kõik mõisted, aastaajad, valemid jne. Teooriat on palju ning ma näen, kuidas õpilased mu ümber sellest lõpuks väsivad ning tüdinevad. Arvan, et ei peaks vähem õpetama, aga võiks teha õppekava praktilisemaks ning elulisemaks. Julgustada ning motiveerida õpetajaid õpetama oma ainet täiesti teistmoodi ning ka õpilasi julgustada rohkem arvamust avaldama.“
Marta Lotta Kukk:
"ÕpiFEST on päev täis kohtumisi inimestega, nii vanemate kui eakaaslastega, kes on huvitatud haridusest ning selle toredamaks muutmisest. Minu kogemus eelmisest aastast on väga emotsioonirohke. Päeva alustasime juba enne seitset hommikul, kui koos oma tiimikaaslastega Tartu bussile istusime. Kohale jõudes ootas meid sõbralik vastuvõtt väikeste snäkkide ning tee-kohviga. Tunde viisimegi läbi meie, õpilased, just nii, nagu me ise seda plaaninud ja soovinud olime. Meie otsustasime anda edasi teadmisi kosmosest ning nendega seonduvalt tegime planeediräpi. Endalegi ootamatult avastasime, et oma „tunnis” olime lõiminud rohkem kui kolme-nelja õppeainet. See oli tore avastus. ÕpiFESTilt võtsin kaasa motivatsiooni panustada ka tulevikus Eesti haridusmaastikku. (Ning sellest johtuvalt viibin praegu vabatahtlikuna ühes Pariisi demokraatlikus koolis vabatahtlikuna, et koguda informatsiooni sellise haridusalternatiivi kohta.)
Hea õpetaja – kes küll on hea õpetaja? Ma usun, et ei ole head ega halba õpetajat. Me kõik oleme siin elus õpilased ja õpetajad, sest õpime pidevalt üksteise käest ning anname oma teadmisi kaaslastele edasi. Kindlasti aga õpetaja, kes meelde jääb, õpetab rohkemat kui ainult kuivi fakte. Ta annab meile võime näha maailma kaine pilguga, oskuse sorteerida välja vajalik suurest hulgast informatsioonist ja muud sellist, mida matemaatikateoreemidega alati edasi anda ei saa. See aga ei tähenda, et minu jaoks ei ole matemaatikaõpetaja hea. Minu enda matemaatikaõpetaja on imeline inimene ning sel ajal, kui ma Pariisis olen olnud, on ta mulle vahel ikka kirjutanud, et uurida, kuidas läheb. Sellist soojust võiks üks „hea” õpetaja õpilastega jagada.
Kooli huvitavamaks tegemine peab kindlasti olema õpilaste võimuses. Kui kool on loodud meie jaoks, oleks aus, et meie oleme ka need, kes enda õpikogemust arvesse võttes midagi muudavad(või ei). Mina isiklikult usun, et kooli huvitavamaks muutmisel võiks arvesse võtta inimeste erinevust ning nende soovi lõbutseda – mängida. Iga inimene on loodud mängu kaudu õppima, millegipärast aga võetakse koolieelikutelt see järsku käest ära ning visatakse tõsisesse suurte inimeste maailma. Et kooli huvitavamaks teha, võiks see olla rohkem Elu nägu, mitte lihtsalt koht."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar