Kuidas inimõigustest tunnis rääkida?

Kas sina oskaksid ilma guugeldamata öelda, mis on inimõigused? Mida sa vastaksid õpilasele, kes väidab, et tunni ajal telefoni kasutamine kuulub tema inimõiguste hulka? Aga mida vastaksid kodukohviku külastajale, kes küsib tasuta joogivett kui inimõigust?

Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat – see tähendab, et paljud meist omandasid hariduse ja eriala sel ajal, kui Eestis inimõiguseid veel euroopalikul viisil ei käsitletud. Tänapäeval on aga inimõigused keerukas ja põnev teema, mis pakub koolitunnis palju võimalusi aktiivseteks, ka meeskondlikeks õppetegevusteks, näiteks rollimängudeks. Kuid kas koolides osatakse neid võimalusi kasutada?

Balti Uuringute Instituut (IBS) ja Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) uurisid, kuidas Eesti koolides inimõigusi õpetatakse ja kuidas seda võiks teha. Sel sügisel korraldasid nad Tartus seminari, et parimaid praktikaid levitada. Osalesid õpilased ja õpetajad eri koolidest. Maailmakohviku põhimõttel jaguneti laudkondadeks ja võeti järjest ette teemad: koolikiusamine, valimisõigus, arvamuse avaldamine, võrdne kohtlemine ning isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus. Vaadati lühivideoid, lahendati kaasuseid, toimusid hääletused, koostati kollaaže ajaleheväljalõigetest ja prioriteedipüramiide.

Samal seminaril jagus tegevusi ka õpetajatele, kes suunati lahendama väljakutseid, mis Eesti haridussüsteemis inimõigustega seonduvad. Kõik arutelud kinnitasid vajadust süstemaatiliseks teadlikkuse ja oskuste tõstmiseks inimõigustega seonduvatel teemadel. Antud seminari korraldati esmakordselt ning see on osa tervikust ehk suuremast rakendusuuringust, mille eesmärk on omakorda toetada inimõiguste hariduse kontseptsiooni loomist.

Jagame siinkohal üht võimalikku inimõiguste käsitlemise meetodit:

Teema: Võrdne kohtlemine: puudest, rahvusest, nahavärvist, seksuaalsest orientatsioonist jms tulenevad erisused

Kasutatavad meetodid:

• arutelu võrdse kohtlemise ja mõiste "vähemus" sõnastamiseks
• kollaaži tegemine ajalehtede väljalõigete põhjal (seminaril kasutati eelnenud viimase kahe nädala Eesti ajalehti)

Arutelu käigus keskendutakse kõigepealt mõistete defineerimisele: noortel palutakse selgitada, mis neile esimesena meelde tuleb, kui nad kuulevad sõna “vähemus” ning milliseid vähemusi nad teavad ja oskavad nimetada. Sealhulgas tuleks uurida, miks nad arvavad, et see grupp on vähemus? Kust pärineb info?

Pärast arutelu valivad noored välja ühe arutelu all olnud vähemusgrupi ning otsivad Eesti lehtedest näiteid, kuidas nende poolt valitud vähemusgruppi on meedias kajastatud. Kui näited on leitud, panevad noored need kollaažina paberile, asetades negatiivsed näited vasakule ning positiivsed näited paremale.

Kollaaži koostamise ajal on võimalik käsitletava teema üle arutleda: kuidas erinevad ajalehed erinevaid vähemusgruppe ja nendega seotud teemasid kajastavad, millised on levinud stereotüübid ja müüdid, 

kas leidub rohkem positiivseid või negatiivseid näiteid ning kas kollaaži lõpptulemus oli üllatav või mitte.

Läbiviidud seminaril koostati kokku 5 kollaaži:

• Kataloonia valimised
• rahvusvahelise kaitse saanud isikud (pagulased)
• erivajadustega inimesed
• sisserändajad
• samasooliste kooselu

Teiste meetoditega ja põhjalikuma aruandega saab tutvuda siin. Huvilised saavad uuringuaruannet tervikuna lugeda novembri teises pooles www.ibs.ee aadressil. Miks mitte proovida samasugust üritust ka oma koolis. Õpilastele meeldis eriti saada kokku eakaaslastega teistest koolidest – seega on siin ka idee koostööprojekti jaoks!

Kas ja kuidas teie oma tundides inimõigusi käsitlete?

Oma mõtted lisage julgelt kommenaatridesse.