neljapäev, 15. juuni 2017

Kiviõli kooli viis sammu ettevõtlike õpilasteni

Kiviõli I Keskkooli direktor ja õpetajad kirjutavad, mida üks ettevõtlik kool teeb.

Eestimaal on maad võtmas uus trend – ettevõtlikud koolid. Nimelt kasvas ettevõtlike koolide võrgustik 2016. aastal tänu ettevõtlusõppe programmi ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel 37 koolini. Käesoleval aastal on huviliste ring veelgi laienenud. Mida teeb üks ettevõtlik kool, sellest annab hea ülevaate üks esimesi võrgustikuga liitujaid, Kiviõli I Keskkool, kellel õppurite ettevõtlikkuse arendamise vallas staaži juba 10 aastat.

1. samm: Teooria ja praktika käsikäes

Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu sõnul pakkus 2006. aastal Ida-Viru ettevõtluskeskuse poolt ellu kutsutud „Ettevõtliku kooli“ haridusprogramm võimalust näidata õpilastele, et koolitarkus ei ole lihtsalt pähe tuubitav kogum fakte või midagi sellist, mis õpitakse kontrolltöö jaoks ehk ema-isa-õpetaja rõõmuks ära, vaid teadmised on reaalsete tegevuste ja otsuste taga. Ettevõtlikkuse ideega tutvudes paelus eelkõige teadmiste, oskuste ja tegevuste seotus, kus teooria õppimisele või käsikäes sellega järgnes praktiline tegevus. Üks esimesi projektõppe tegevusi „Vana uues kuues” oli kooli vanale mööblile uue elu andmine, mille käigus arvutati pindade suurused, värvi kogused, koostati eelarve, joonistati kavandid ja koostöös viidi ka plaanid ellu. 

„Programm on minu meelest hetkel andnud koolile näo ja võimaluse eristuda, sellele lisandub järjest uusi aspekte ja tahke, millele esialgu ei osanudki vajalikku tähelepanu pöörata: lõiming ja õpiväljundite saavutamine projektõppe kaudu, koostöö teiste koolide ja kogukonnaga, võimalus laiemalt näha teiste kogemust - töövarjutamine ja vahetusprogrammid, moodne tehnoloogia õppimise teenistuses ja muu selline,“ selgitab Heidi Uustalu. „Oleme ettevõtlikkuse õppega sidunud õppetöö, mis muudab tunnid huvitavamaks nii õpilastele kui õpetajatele. Õpilastel ja eelkõige ka õpetajatel on paranenud koostööoskus, suurenenud meeskonnavaim. Iga järgmine projekt või tegevus on sisult ja planeerimiselt muutunud tugevamaks, eesmärgipärasemaks.“

12. klassi füüsikatund praktikuga


2. samm: Otsustamisjulgus + loomingulisus + vastutusvõime = ettevõtlikkus 

Miks peetakse Kiviõli keskkoolis ettevõtlikkuse arendamist üldse oluliseks? Selle võtavad Kiviõli kooli direktor ja õpetajad Helena Kibestu, Tiina Kilumets ja Pilvi Kuurmann kokku järgnevalt:

  • Elus hakkama saamiseks ei piisa ainult õpikuteadmistest, kõike eluks vajalikku ei ole võimalik nö ära õpetada, otsustamisjulgus tuleb otsustamise käigus ja loomingulisus loometöö kaudu. Neid oskusi ei ole võimalik saada õpikust selle kohta lugedes nii, et loeme läbi ja oleme loomingulised. 
  • Noorte ettevõtlikkus peaks aitama kasvada põlvkonnal, kes ei vaja ettehooldust, on uudishimulikud ja vastutustundlikud, oskavad võtta riske ja ei karda eksimist. Läbi eksimuste õpitakse. Koolis on võimalus läbida elus toimuvat läbi minitegevuste ehk reaalsete eluliste tegevuste nagu raamatupoe mäng, kohvikumäng. Õpilasi kaasatakse õppetöö planeerimisse, eesmärkide seadmisse ning antakse palju valikuvabadust, mis ühtlasi kasvatab vastutustunnet. Õppurid on kaasatud projektõppe planeerimisse, läbiviimisse ning hindamisse. Õpilaste omad algatused on suured ülekoolilised üritused nagu Kuldvillak õpetajatele, KOFF, öökoss, teater Noa, kogukonnale mõeldud kohalik telekanal KRR, aktiivne õpilasesindus, õpilaste enda käivitatud kooliraadio jne. Lisaks on igal kooliaastal üks suurprojekt, millesse on kaasatud kogu koolipere, kus õppimine on huvi-, mitte vanusepõhine ning mis on suunatud ka kogukonnale. Näiteks on toimunud “Keskajapäev”, “Unistuste Kiviõli” “Kohvikute päev õunapuupargis“.
  • Tänu ettevõtlikkusele arenevad julged noored inimesed, kes on tähelepanelikud enda ümber toimuva suhtes ning nähes probleeme, suudavad ise leida lahendusi ja oma (ning ka teiste) elu ja olu paremaks muuta. 
Kohvikute päeva planeerimine


3. samm: Kogu koolimaja kui kirev õpikeskkond

Ettevõtlikkuse koordinaatori sõnul on koolidirektori lemmiksõnad „lõiming“ ja „õppimise seotus eluga“.

Kiviõli koolis järgitakse õppurite ettevõtlikkuse arendamisel ühiselt mitmeid põhimõtteid:

  • Koostöö õpetajate ja õpilaste vahel on partnerlus, mitte alluvussuhted. Õppimine ei tähenda seda, et õpetaja õpetab ja õpilane õpib – õpitakse koos.
  • Probleem on väljakutse, mis annab võimaluse õppida ja õpetab valikute tegemist, vastutuse võtmist ja seda, et vigu ei karistata, vigadest tuleb õppida.
  • Koolielu on kirev ja põnev - palju erinevaid võimalusi ja tegevusi, iga päev toimub kuskil midagi. Lõimitud õppimisest on saanud koolikultuuri igapäevane osa.
  • Toetatakse nii õpetajate kui õpilaste algatusi, väärtustatakse eripära ja individuaalsust. Ka põhikooli loov- ja gümnaasiumi praktilised tööd on võimalus panustada koolielu põnevamaks muutmisesse (malematš, jalgpall, seiklusmängud jne).
  • Süsteemsus ja selle poole püüdlemine (iga õpilane saab erinevate ettevõtlike tegevuste kaudu eduelamuse).
  • Moodne tehnoloogia toetab õppimist väljaspool klassiruumi (tahvelarvutid, nutitelefonid, sülearvutikonteiner, kiire internet).
  • Kogu koolimajast on saanud õpikeskkond. 
Kooliraadio meeskond külas MyHits raadiot külastamas


4. samm – ettevõtlusteadmiste abil „käsi valgeks“ 

Et ettevõtlikud noored saaksid soovi korral oma ideed nö idanema panna, pööratakse koolis tähelepanu ka ettevõtlusteadmiste andmisele. Koolis on Junior Achievement´i majandus- ja ettevõtlusõpeprogrammid kõikides kooliastmetes. Näiteks sellel õppeaastal tegid 11. klassi õpilased õpilasfirma TAIMNE, kus müüsid koolis täistaimetoitu. Eelmisel õppeaastal toimus 9. klassi ajaloo ja majandusõppe raames läbi viidud muuseumiprojekt koostöös Vaivara muuseumiga. Põhikooli õpilaste nn purgiprojektist (küpsisesegu purgis) on saanud kooli meene. Samas peab tunnistama, et õpilasfirmadel on veel arenguruumi.

Ettevõtjaid kasutatakse partneritena õpetajale, kes oma valdkonna spetsialistina on vahel pädevam kui õpetaja koolist. Ettevõtjad on käinud rääkimas oma kogemustest, tööst, viinud läbi töötubasid (näiteks sellel aastal karjääripäeval ja teadlaste öö festivali, aga ka igapäevase koolielu raames).

5. samm: Ettevõtlikkus avaldub tasapisi läbi avatuse, enesekindluse, tegutsemistahte 

Õpetajate töö eripära on see, et muutusi nähakse reeglina väga pika aja pärast. „Võimalik, et 20 aasta pärast saame öelda, kas ja kui edukad oleme olnud. Samas näeme, et on kasvanud õpilaste soov ise midagi korda saata, ära teha. Nad on selleks võimelised ka minimaalse abiga või siis ka täiesti iseseisvalt. Suurepäraseks näiteks on värskelt käivitunud Kiviõli televisioon, telekanal KRR, mis on täiel määral noorte enda algatus ja teostus,“ räägib Heidi Uustalu uhkusenoodiga hääles.

„Õpilased soovivad ise korraldada üritusi, tegevuste käigus on omandatud erinevaid kogemusi. Noored on muutunud avatumaks ja enesekindlamaks, ei karda alustada ettevõtmisi, pakuvad erinevaid lahendusi, julgevad oma arvamust avaldada. Aastate pärast võiksid nad olla aktiivsed ühiskonna liikmed, kes ei virise, vaid tegutsevad!“ võtab direktor kokku teema, miks ettevõtlikkuse arendamine juba koolis tänapäeval aina olulisemat rolli mängib.

Artikkel on valminud koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu, mida rakendab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel.

kolmapäev, 14. juuni 2017

Õpilaste ettevõtlikkust tuleb märgata ja tunnustada

Konguta kooli õpetaja Pille Granovski kirjutab, et ettevõtlusõppe raames õpivad õpilased märkama probleemides takistuste asemel võimalusi.



Benjamin Franklin on öelnud: „Tell me and I forget, teach me and I may remember, involve me and I learn.” („Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan”).

Ettevõtlusõppel on minu arvates palju laiem tähendus kui esmapilgul hoomata võiks. Olen üsna tihti kokku puutunud arusaamaga, et ettevõtlusõppe ainus eesmärk on õpetada lastele rahatarkust ning arvepidamist. Ettevõtluse huviringis osalevate õpilaste vanemateltki on tulnud tagasisidet, et miks tegeletakse tunnis fantaseerimise, jutustamise ja mängimisega, sest peaks õpetama hoopiski rahaga ümberkäimist. Olen nõus, et rahatarkus on väga oluline, kuid hariduse kontekstis on ettevõtlusõppel palju sügavam ning laiem eesmärk. Õpilastes tuleb arendada ettevõtlikkust, loomingulisust, algatusvõimet, julgust, probleemide lahendamise oskust. Eesmärgiks on suurendada ühiskonnas ettevõtlike inimeste hulka ning tagada selliste isikuomaduste ja hoiakute kujundamine, mis aitavad kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada, ning selle kõrval arendada ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi.

Õpilaste loovuse ja kriitilise mõtlemise edendamiseks tuleb lahendada probleemülesandeid, eriti selliseid, mis on seotud päriseluga. Ettevõtlusõppes on hea võimalus arendada õpilastes oskust probleeme märgata ning tajuda neis peituvaid võimalusi. Õpilaste elu ei pea olema mugav, sest just ebamugavus ning kitsikus sunnivad mõtlema ning lahendusi, ka ootamatuid, leidma. Õpilastel peab olema võimalus eksida ning vigu teha. Õpilasi tuleb innustada mõtlema „raamidest välja”.

Igast lapsest ei saa ettevõtjat, kuid õpetajana on minu ülesanne püüelda selles suunas, et iga laps mõtleks ettevõtlikult ning oleks enesekindel, majanduslikult mõtlev ja algatusvõimeline. Üheks põnevamaks tegevuseks ettevõtlusõppe raames on minu õpilased hääletanud poe mängimise. Me teeme seda tihti ning väga erinevate klassidega. Minu arvates on see fundamentaalne tegevus, mis aitab õppida valikute tegemist, arendada majanduslikku mõtlemist, harjutada arvestavat ning viisakat käitumist, abi palumist, erinevates olukordades hakkama saamist, koostööd. Lisaks saab käsitleda reklaami mõju inimeste elule, juhtida tähelepanu globaalsetele probleemidele maailmas jne.

Oma ala spetsialistid on õpetaja partnerid koolis  

Poes käitumist ning hakkama saamist peegeldas hästi meie kooli projekt „Söönuks 1 euroga”, mille raames sõitsime Lõunakeskuse Maksimarketisse. Seal pidid õpilased ühe euro eest komplekteerima omale tervisliku lõunasöögi (ostma joogi, midagi soolast ning midagi magustoiduks). Projekt õpetas, et lastel on väga raske loobuda oma harjumuspärastest ja eelistatud toodetest, lisaks oli keeruline suhelda võõraste inimestega, sest ei julgetud abi paluda. Raskusi oli koostöös kaaslastega
ning ka kaalukaubaga, raskusi oli arvlemisel ja toidu tervislikkuse üle otsustamisel. Samas aga hindasid lapsed ja ka lapsevanemad seda projekti äärmiselt kõrgelt, sest pidasid projekti väga õpetlikuks ja kasulikuks.

Ettevõtlusõpet peaks õpetama koostöös ettevõtjatega ning oma ala spetsialistidega. Oleme oma koolis palju kasutanud „Tagasi kooli” algatuse võimalusi. Kahjuks on meie juurde jõudnud vaid kümme protsenti nendest, keda oleme kutsunud, kuid need, kes on meie küllakutsele vastanud, on tõeliselt inspireerivad inimesed. Ühe „Tagasi kooli” saadikuga õnnestus meil välja töötada projekt, kuidas 5. klassile investeerimist õpetada. Koostöö käigus valmis meie klassile virtuaalne investeerimise mäng: iga laps sai enda kontole 10 000 eurot ning sai ise osta ja müüa aktsiaid. Hinnad muutusid vastavalt börsile. Alguses tundus see teema nii lastele, lastevanematele kui ka minu kolleegidele ääretult keeruline ning arvati, et sellest ei tule midagi välja, sest õpilased on liiga noored. Kardeti, et idee realiseerumine ei ole jõukohane. Valmistasime aga väga põhjalikult ette, et õpilastele teemat ning termineid arusaadavalt selgitada, lisaks toimus projekti lõpus tõsine analüüs, kus selgitasime, mida me õppisime, mis läks hästi, mida teisiti teha.

Õpilastele oli sellest kogemusest väga palju kasu, sest nad õppisid eesmärke püstitama, plaane koostama, strateegiaid jälgima ning vastutust võtma. Sellest kogemusest õppisin mina õpetajana, et õpilastele pole vaja alati kõike liigselt lihtsustada. Tuleb rääkida asjadest nii, nagu on ning tagada neile isiklik kogemus teemaga.

Õpetatud abitus ei vii elus edasi

Olen oma töös jõudnud arusaamiseni, et õpetaja ei tohiks õpilaste eest ära teha seda, mida on õpilased võimelised ise tegema. Meie klassis on kõik klassikorralduslikud asjaajamised klassivanema ülesanded. Ta peab käima koolijuhatajaga kohtumas, vajadusel avaldusi kirjutama ning jälgima kodukorra reeglite täitmist. Meil on koolis mitmeid üritusi, mida peame korraldama. Lasen sellistel puhkudel õpilastel alati endil ideid genereerida ning mõelda, mida ja kuidas nad teha tahavad. Nii õpivad nad ideid genereerima, neid kaaslastele tutvustama ning ka ellu viima.

Õpilaste kaasamine koolikorraldusse on väga oluline, nende ideed ning lähenemine
võivad hämmastada. Näiteks mõtlesime õpilastega, kuidas saaks tunde huvitavamaks muuta. Õpilased leidsid, et õpetajad peaksid hakkama kasutama Minecrafti mängu õppevahendina. Mõeldud, tehtud! Mu 5. klassi õpilased lõid ise veebilehe ning tegid ise ka õppevideod, kuidas ja miks peaks seda strateegiamängu tundides kasutama!

Õpilaste ettevõtlikkust tuleb märgata ning seda ka tunnustada. Tuleb ette olukordi, kus ei ole parim mitte jäigalt ja jõuliselt tunni teemas püsimine, vaid otstarbekam on tegelda õpilaste mõtete ning tunnetega. Õpetaja peab olema raamidest vaba ning loominguliselt tähelepanelik ja julgustav. Õpetaja peab märkama!

Õppimisel ja õpetamisel pole piire, seda saab teha kõikjal ja igal ajal. Igast olukorrast on midagi õppida. Õpetaja ülesandeks on see „rosin” üles leida ja ettevõtlusõpe pakub selleks väga palju erisuguseid võimalusi.

Õpilased ajusid ründmas

Kooli olümpiamängud

Õpilased programmeerimas

Projektipäev Tagasi Kiviaega


Autor: Pille Granovski, Konguta kooli 6.klassi õpetaja, ettevõtlusõppe ja maailmahariduse koordinaator 


reede, 2. juuni 2017

Hariduskonverents "Heaolust õpihuvini"


Hea õpetaja, koolijuht, hariduse sõber!

Kutsume teid osalema 
hariduskonverentsil „Heaolust õpihuvini“ 
5.–6. detsembril 2017 Tartus VSpa konverentsikeskuses (Riia 2)

Välishindamise aastakonverents ja Huvitava Kooli sügiskonverents on ühendanud jõud ja kutsuvad kaasa mõtlema, miks on oluline kooliga rahulolu ning kust tuleb ja millest koosneb õpihuvi.

Eelmisel aastal oli välishindamise raames päevakorral õppijakeskne haridus ja Huvitava Kooli sügiskonverentsil õppimise ruum – füüsiline õppekeskkond. Tänavusel konverentsil keskendume teisele õppekeskkonna mõõtmele – õppija ja õpetaja heaolu koolis ning seda toetavad sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused. Arutame teemadel, kuidas äratada ja hoida huvi ja õpirõõmu ning miks turvaline ja emotsionaalselt soe keskkond on tulemusliku õppimise eeltingimus.

Huvitav kool on koht, kus nii õpilased kui ka õpetajad tunnevad, et neist hoolitakse ja nende ainulaadsust väärtustatakse. Uurime, millised õpilase, õpetaja, koolijuhi ja kogukonna vahelised oskused, teadmised, suhted ja rollid aitavad kooliperel kasvada uudishimulikuks ja ennastjuhtivaks ning seeläbi muutuva maailma väljakutsetega loovalt toime tulla.

Heaolu ja õpihuvi avavad konverentsil järgmised märksõnad:
  • õpilaste heaolu PISA kontekstis ja Eesti uuringute põhjal; 
  • mitmekeelsuse mõju õpitulemustele; 
  • suhted, koolikultuur ja emotsionaalne ruum, mis toetavad õppimist, iseseisvust, motivatsiooni, terviklikku arengut ja heaolu; 
  • õppimist ja õpetamist mõjutavad arusaamad ja emotsioonid ning nende märkamine ja reguleerimine. 
Konverentsi 1. päeval avavad kolmes ettekandeplokis teemat rahvusvahelised ja Eesti eksperdid ning koolide esindajad. 2. päeva juhatavad sisse plenaarettekanded ning arutelu jätkub neljas paralleelsessioonis, kus koolid koos kasvatusteadlastega jagavad oma parimat praktikat sotsiaalsete ja emotsionaalsete aspektide kujundamisel õppekeskkonnas. Paralleelsessioonides keskendutakse heaolu ja õpihuvi seisukohast olulisimatele suhtepaaridele: õpilane – õpetaja, koolijuht – õpetajad, kool kui tervik, koolipere – kogukond.

Konverentsile registreerimise avame ja täpse kava avaldame septembris.

Lisainfo: Kädi Alanurm, kadi.alanurm@innove.ee; Inga Kukk, inga.kukk@ut.ee