Tartus vana aparaaditehase ruumides tegutseb arvutimängude arendajate kogukond, kes korraldavad oma Game Jam'e, kus juuakse liitrite viisi kohvi ja kokakoolat ning proovitakse teha midagi veel ägedamat kui Angry Birds ja World of Warcraft. Tänavu võttis selle seltskonnaga ühendust Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus ja tegi ettepaneku, millest oli võimatu keelduda: aga kui prooviks teha mänge, millest oleks õppimises kasu? Nii saigi ühine liit loodud ning 2017. aasta jaanuari kuus toimub esimene arendusnädalavahetus ehk hackathon.
Mis on hackathon ja Game Jam?
Hackathon on kokku pandud sõnadest „häkkima“ (mis siin ei tähenda küll arvutikuritegevust, vaid lihtsalt eriti loomingulist programmeerimist) ja „maraton“. Eesti keeles võiks siis rääkida häkatonist või häkitonist. Erinevalt jooksumaratonist on see aga meeskondlik ala ning intensiivsuse poolest võrreldav pigem sprindiga – väga piiratud aja jooksul peab meeskond jõudma tarkvaralahenduse ideest toimiva prototüübini. Game Jam on lihtsalt seda liiki häkaton, kus tehakse nimelt mänge, mitte mingeid muid programme ega äppe. Global Game Jam on rahvusvaheline üritus, kus samal ajal arendatakse mängusid kümnetes eri riikides ja sadades linnades. Ja sel korral on siis Tartus kavas hariduslik game jam ehk õpimängude arendusmaraton.
Ekraani ees veedetud aeg – kas kasulik?
Kooliga seose räägitakse nutitelefonidest ja iPadidest pigem kui segajatest. Tegelikult peaks hoopis küsima, mida noor nutiseadmes teeb ning kas see saaks toetada tema arengut. Eelmisel aastal kulutulena maailma vallutanud liitreaalsuse mäng Pokémon Go tõi ju sajad „sohvapadjad“ tänavatele ja parkidesse, kus nad kõndisid maha kokku tuhandeid kilomeetreid.
Mäng on lapse töö, kuid tegelikult ka väga kaval õpetamise meetod. Arvutimänge on juba kasutatud selleks, et õpetada noori mõistma erinevaid väärtussüsteeme, liiklusohutust ja majanduselu. Arvutimäng SuperBetter, kus mängija pidi jahtima ja hävitama kahjulikke baktereid, parandas haigete noorte ja laste tablettide võtmise tõenäosust. Huvitavaid mõtteid arvutimängude kohta on oma TED-kõnes avaldanud Jane McGonigal.
Kuidas arendada arvutimänge?
ÕpiVeski programmi raames oleme eesmärgiks võtnud tänapäevase õppevara loomise. Tahame proovida idufirmade maailmas tuntud ja järeleproovitud meetodeid. Alustame ideekorjest: kutsume kõiki õpetajaid jagama oma ideid, kuidas muuta õppimine mängulisemaks. Huvilised on oodatud 16. jaanuaril kell 16.00-17-30, Tartus Aparaaditehases asuvasse 3D kasvuhoonesse, kus saab üheskoos veel mõtteid arendada. Ideede arendusüritus ehk Global Game Jam toimub 20-22. jaanuaril sealsamas Aparaaditehases.
Parimad tulemused annab häkatonil see, kui meeskonnas on väga erinevate pädevuste ja oskustega inimesi. Seega ootame Game Jam’ile jämmima õpetajaid, disainereid, insenere, programmeerijaid, ühiskonnaaktiviste, ettevõtjaid ja loomingulisi inimesi, et erinevate kogemuste ja teadmiste abil luua midagi uut ja erilist. Nutikama ja harituma noore põlvkonna nimel.
Mis edasi?
Pärast arendusnädalavahetust valime välja kuni viis meeskonda, kes saavad kolm nädalat oma idee edasiarendamiseks. Seejärel valitakse välja kolm meeskonda, kes saavad toote viimistlemiseks ning koolidele kättesaadavaks tegemiseks arendustoetust kuni 10 000 eurot. Juunis toimub uute mängude avalik tunnustamine ja mängimine.
Lisateave: http://www.pedagogicum.ut.ee/et/projektid/oppemangude-arendusmaraton
Angela Ader, e-post angela.ader@ut.ee, tel 5343 3478
***
ÕpiVeski programm on osa Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast projektist “Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine”. Huvitavale Koolile kirjutasid ÕpiVeskisist Angela Ader ja Eda Tagamets Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskusest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar