teisipäev, 12. detsember 2017

Sotsiaalne heaolu hariduses ja õpilaste koolirõõm

Laura Tiitus, Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS)

Mis toimus? Mis eesmärgil?
Ühel oktoobrikuu teisipäeva õhtul said Genklubi poolhämaras saalis kokku hulk ühiskonna- ja haridushuvilisi, muuhulgas ka üks koolijuht, õppejuht ja sotsiaalpedagoog.

Kõlab nagu mõne tobeda anekdoodi algus? Tegelikult mitte. Tegemist oli hoopis Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS) korraldatud vestlusõhtuga, mille fookus oli seekord sügisele kohaselt haridusel ja õpilaste sotsiaalsel heaolul. Haridusteemalisel vestlusõhtul hoidsid põnevat aruetlu üleval Marika Vares (Tartu Hansa Kooli õppejuht), Triinu Riis (Tartu Hansa Kooli sotsiaalpedagoog) ning Indrek Lillemägi (Emili Kooli koolijuht). Enne vestlusõhtut küsisime Indrekult, mida tähendab tema jaoks koolirõõm.
“Minu jaoks algab koolirõõm kontaktist ja suhtest inimeste vahel. Kindlasti eeldab see turvalist õpikeskkonda, tähenduslikku tegevust ja piisavat autonoomiat. Suur koolirõõm väljendub eelkõige kõrges sisemises motivatsioonis ja hoolivas ning positiivses organisatsioonikultuuris. Koolijuhi koolirõõm on suur, kui õpilased ja õpetajad tahavad kooli tulla ja on valmis ühiste eesmärkide nimel mugavustsoonist väljuma.”  (Indrek Lillemägi)

Koolirõõmust tuli muidugi palju juttu kogu vestlusõhtu jooksul.

Kuidas siis ikkagi tagada õpilaste koolirõõm ja sotsiaalne heaolu?
See, kuidas laps end emotsionaalselt tunneb, mõjutab otseselt seda, kuidas ta õpib ja uusi teadmisi omandab. Samas astuvad paljud lapsed kooliuksest sisse lisaks füüsilisele seljakotile ja pisut teistmoodi seljakotiga - oma pere suuremate ja väiksemate muredega. Need mured väljenduvad igapäevases koolielus väga erinevatel viisidel ja võivad olla paljudele õpetajate suureks peavaluks. Koolitöötajate professionaalsus seisnebki suuresti selles, mil määral nad märkavad ja mõistavad laste käitumise tähendust ja nende “seljakotte”.

Vestlusõhtu kõnelejad nõustusid ühiselt, et kool peaks olema hoolimise ja armastuse, laste märkamise ja lootuse andmise koht. Samas ei tohi unustada, et koolirõõmu eelduseks on koolitöötajad, kellel on hea olla ja keda teadlikult toetatakse. Sest kui õpetajal ei ole hea olla, kuidas saab ta õpilasi toetada ja oma tööd südamega teha?

Marika ütles vestlusõhtul, et hea sotsiaalpedagoog teeb oma tööd rõõmuga, proovib vihastumise asemel siiralt üllatuda ning tahab alati mõista, mis peitub jäämäe all. Ta näeb probleemides ja väljakutsetes võimalusi ega keskendu sellele, mis on raske. Triinu on sotsiaalpedagoogina töötanud pea kaks aastat ning tõi välja, et hea koolijuht toetab ja kuulab, usaldab, on paindlik ning võtab vastu julgeid otsuseid.

Muidugi usaldus ja koostöö
Mitmel korral rõhutasidki esinejad usalduse ja koostöö olulisust laste, koolitöötajate ja lapsevanemate vahel. Tõdeti, et koolisisene koostöö on üks Eesti kitsaspunkt, sest tihti ajavad õpetajad “oma asja” ega mõista teineteise väljakutseid ja rõõme. Õpetajate omavahelised kohtumised, mis ehitavad uusi suhteid ning aitavad luua ühist keelt ja kultuuri, tugevdavad ka seespidist koostööd. Alles siis, kui koolisisene koostöö on tugev, peaks hakkama looma koolivälist spetsialistide võrgustikku, olgu selleks siis lastekaitsetöötajad, politsei või teised koolid.
 
Samuti toodi välja, et tihti on kooli ja lapsevanemate suhetes palju hirmu ja vastandumist. Kool peaks tegema endast parima, et tuua lapsevanemaid lähemale ja leida nendega ühine suund ja eesmärgid. Üheskoos tuleks jõuda kokkulepetele selles, mida saavad õpetajad koolis ja mida vanemad kodus lapse heaolu tõstmiseks teha.

Samas tõdeti, et kõige selle kõige keskel peaks laps olema võrdväärne partner nii oma vanematele, koolijuhile kui ka õpetajatele. Marika tõdes, et kogemused näitavad, et vahel on kõige “keerulisem” õpilane kõige suurem ja väärtuslikum õpetaja nii kooliperele kui oma vanematele.

Tulekahjude kustutamine või ennetus? Lapsed metsa?
Teemaks tuli ka see, et tulekahjusid oleme me kustutama õppinud ja saame sellega enamasti ka hakkama - siiski tuleks enam tähelepanu pöörata ennetavate süsteemide loomisesse, mis toetaksid eelkõige laste sotsiaalseid-, emotsionaalseid- ja õpioskusi. Kõik vestlusõhtu esinejad nõustusid, et mingid muutused selles suunas on Eesti haridussüsteemis juba aset leidmas, kuid palju on veel ees.
Näiteks on Hansa koolis praktiseeritud seikluspedagoogikat ja viidud õpilased kolmeks päevaks metsa, et anda neile aega ja ruumi teineteise paremaks tundmaõppimiseks, tülli minemiseks ja üheskoos tülide lahendamiseks. Seejuures saavad õpilased korraks koolisüsteemist välja, sest nendega on kaasas neutraalsed matkajuhid ja mõned lapsevanemad.

Teeme ühiselt tööd, et koolilaste koolirõõm tõuseks
Pärast vestlusõhtu ametlikku lõppu ei tõmmatudki kohe jopesid selga, vaid vabas vormis arutelu kestis veel mõnda aega edasi. 
Paljud huvilised väljendasid lootust, et suudame teha endast parima, et Eesti laste heaolu ja koolirõõmu tõsta ja hoida.
Vestlusõhtu võeti ka videosse ning seda saab järgi vaadata SIIT.
Koolirõõmu!

Mis on ESÜS ?
ESÜS on värskelt loodud üliõpilasselts, mis ühendab sotsiaaltöö tudengeid üle Eesti. Lisaks muudele tegemistele on ESÜS ette võtnud vestlustõhtute sarja “Räägime!”, mille eesmärk on tõstatada arutelu erinevatel ühiskondlikel teemadel, arendada valdkondadevahelist diskussiooni ning seista sotsiaaltöö eriala väärtuste eest. Kohtumised toimuvad vabas arutelu formaadis, kus valdkonnaspetsialistid, vestluse moderaator ning teemahuvilised püüavad üheskoos jõuda vastusele, kuhu ühiskond konkreetse teema käsitluses jõudnud on ning millised on võimalikud lahendused valupunktidele.
Kui soovid ESÜS-e tegemistele silma peale heita ja ka ise järgmisel vestlusõhtul sõna sekka öelda vaata nende Facebooki lehte.

reede, 8. detsember 2017

Julged ideed muudavad kooli, inimesi, maailma.

Jaga ideid, mis rikastavad õppimist – et muuta enda kool nähtavamaks ja inspireerida teisi!

Muutunud õpikäsitus seab eesmärgiks ennastjuhtiva, sotsiaalselt pädeva ning analüüsivõimelise õpilase kujunemise. Seda soodustab huvitav ja kaasahaarav õppimine ja õpetamine. Paljud koolid leiavad võimalusi õppe mitmekesistamiseks ja õpilaste arengu toetamiseks, kaasates õpilasi, lapsevanemaid ning kogukonda. Et koolipäev pole kummist, peavad tegevused olema läbimõeldud, eesmärgipärased ja paindlikud.
Head kogemused ei peaks jääma oma kooli seinte vahele!

Kuulutame koos SA Innovega välja IDEEKORJE:
kuidas korraldada II ja III kooliastmes õpet paindlikult ja mitmekesiselt, et see aitaks kujundada õpilastes 21. sajandi oskusi, väärtushinnanguid ja -hoiakuid?

Oodatud on praktikad, mida koolides juba rakendatakse, aga needki, mis on ideena alles meeles mõlkumas. Tulemused soovime hiljem grupeerida ja varustada teaduspõhiste selgitustega, et need leviks veel laiemalt.

Ideid esitama on oodatud:
•    kool – õpetajad koostöös koolijuhiga;
•    õpilasesindus – õpilased koostöös koolijuhiga;
•    koolipidajate esindaja – koostöös kooliga;
•    lapsevanemad – koostöös hoolekoguga.
 

Rohkem infot ideekorje kohta leiad SA Innove kodulehelt: lingid.ee/ideekorje
Ära kõhkle! Aruta oma koolis tehtav läbi, täida ideekorjevorm ning saada see hiljemalt 1. veebruariks 2018 aadressil huvitavkool@hm.ee.
Silmapaistvamaid ideid esitletakse 2018. aasta kevadel parimate praktikate päeval.



kolmapäev, 6. detsember 2017

Kolm mõtet, mis konverentsilt kaasa võtsin

Esimese päeva lõpetasime laudkonna aruteludega, kus kõik osalejad said välja tuua need mõtted, mis neid kõige rohkem kuulduist kõnetasid.

Mida inimesed konverentsilt kaasa võtsid:

Iga õpilane on oma kooli nägu 😊 / Väljakutse on lapsevanemate kaasamine protsessi 👪 / EESKUJU 💛 / “Õpetaja kui tark sõber!” / Me ei pea toonitama, et õpilased on õnnetud! / Huvi aine vastu kasvab ka kooliväliselt (nt huviring)!
***
Õpilaste kaasamine on oluline ja et see reaalselt jõuaks ka õpetajani ja et nende arvamusi ka päriselt kuulatakse.
***
rohkem liikumist ja positiivsed suhted ka keerulistes olukordades.
***
õpilaste toetamine ja mõistmine
kooli kuuluvustundele tähelepanu pööramine
***
Diametraalne dualism vs kontsentriline dualism!

Akvaariumi sisu vaatamine!
Kaasamine kui emotsionaalne tugi!
Eelarvamus on psühholoogiline reaalsus, selleks tuleb valmis olla.
***
Ärevust hindamise suhtes ei saa tulla kui õpilane saab aru, et olukord on tema kontrolli all, mitte õpetaja.
Õpilane peaks õpihuvi mõtestama oma heaolu kaudu! Õnnelik olemeine sõltub sinust endast.
*** 
Liiga palju õppetööd toimub loenguvormis - hakkame ise vähendama. Koolikulturiuuringusse võtta sisse ka lapsevanemad ja nende tugi muutujana
*** 
KAASA, TOETA JA NAERATA!😀
*** 
Hoiame olemasolevat ja toimivat süsteemi.
Ärme eksperimenteeri ilmaasjata kui süsteem toimib.
*** 
1. Et lapsevanem ja laps oleksid tihedalt kooliga seotud.
2. Õpetaja annaks konstruktiivselt õpilasele tagasisidet.

3. Õpilase valikuvabadus - kuidas ma õpin, milliste meetoditega.
*** 
1. Usaldagem õpilase arvamust ja kuulakem tema häält- kuidas saaks näiteks õpilaseesindust efektiivsemalt kaasata
2. "Ainuke töö, mida sa pead terve elu tegema on inimeseks olemine "- kuidas kool toetab inimeseks kasvamist?

3. Kuidas toetada noort õpetajat? Mis hetkel kaob õpetajal/õpilasel motivatsioon? Mida mina saan teha, et mu noored kolleegid tunneks rohkem tuge?

4. Suhted koolis- kuidas neid arendada ja toetada?💓
*** 
tund on huvitav, kui õpetaja entusiastlik; omavaheline suhtlus võiks toimuda ka kooliväliselt; koolikeskkonna kõik osalised on olulised

Hariduskonverents "Heaolust õpihuvini" - ettekanded sõnas ja pildis

5.–6. detsembril 2017 Tartus

Vaata 1. konverentsipäeva videosalvestust ja 2. päeva videosalvestust 
Paralleelsessioonide kokkuvõtted avaldame ka eraldi postitustena.

Eesti õpilaste heaolu Eesti ja rahvusvaheliste uuringutulemuste kontekstis
Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silmad särama?  Kirsti Rumma, Tallinna Tehnikaülikool, ja Merlin Linde, Tallinna Ülikool
Eesti õpilaste heaolu OECD uuringu taustal, Tue Halgreen, OECD’s Early Childhood and Schools Division
Eesti õpilaste heaolu PISA uuringu põhjal, Karin Täht, Tartu Ülikool
Eesti õpilaste heaolu rahuloluküsitluste põhjal, Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium
Mitmekeelne õppija ja -kultuuriline kool
Kaasav koolikliima ja õppekeskkond, Paul Downes, Dublin City University
Keelekümblus kui arengut toetav õppekeskkond, Sandra Anon, Haabersti Vene Gümnaasium
Erinev kultuuriruum, sama suur koolirõõm, Iiri Saar, Tartu Descartesi kool

Välishindamise aktuaalseid küsimusi, Kristin Hollo, Haridus- ja Teadusministeerium
Motivatsioon kui õppimise vundament
Motivatsiooni areng põhikoolis, Anna-Liisa Jõgi, Haridus- ja Teadusministeerium
Kuidas teha iseseisvat ja motiveeritud õppijat? Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasium,  ja Martin Peters, Niekée kool, Holland
Gümnaasiumiõpilaste sotsiaalse pädevuse arendamine, Triin Peitel ja Anni Tamm, Tartu Ülikool
Õpi- ja töömotivatsioon mängu kaudu, Kaspar Kruup, töödisaini labor VIVIC
·        Õpilane ja õpetaja: emotsionaalset heaolu ja õpihuvi toetavad meetodid
Keret Altpere, TERA Kool, Vabaduses õppida
Lii Kaudne, Tartu Miina Härma Gümnaasium, Vaikuseminutite programm
·        Kool tervikuna: sotsiaal-emotsionaalselt toetava õpikeskkonna kujundamine
Martti Marksoo, Rakvere Reaalgümnaasium, Motiveeriva õpikeskkonna kujundamine suures koolis
Triin Peitel, Tartu Ülikool
·        Koolijuht ja õpetajad: heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine
Toomas Kink, Raatuse koolTue Halgreen, OECD; Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium, Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine
Merle Ööpik, Tartu Tamme Gümnaasium
Urmo Reitav, Viljandi Hariduse Arengufond
Grete Arro, Tallinna Ülikool

reede, 1. detsember 2017

Hariduskonverentsi “Heaolust õpihuvini” paralleelsessioonid

Teise konverentsipäeva pärastlõunal toimub töö sektsioonides. Valida on nelja teemaploki vahel. Et saaksite juba varakult teha teadliku valiku, tutvustame paralleelsessioonide teemasid ja esinejaid.

Emotsionaalset heaolu ja õpihuvi toetavad meetodid
Selles sessioonis räägib Tartu Erakooli kunsti, käsitöö ja disainiõpetuse õpetaja Keret Altpere, milliste õppekorralduslike lahenduste ja õppemeetoditega arendatakse õpilaste loovust, tegutsemisjulgust ja avatust Tartu Erakoolis.
Teise näitena kuuleme Miina Härma Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogi Lii Kaudse ülevaadet vaikuseminutite programmist ja kogemusi programmi rakendamisest. 
Vaikuseminutite lühikesed ja praktilised harjutused aitavad treenida teadlikku ja sihipärast tähelepanu, mis teeb võimalikuks õppimise.
Tallinna Ülikooli lektor ja haridusuurija Maria Erss arutleb, milline peaks olema õpetaja autonoomia koolis ning kuidas õpetaja saaks end arendada, et kiires ja stressirohkes koolikeskkonnas tasakaalu säilitada.


Sotsiaal-emotsionaalselt toetava õpikeskkonna kujundamine
Maailmas on välja töötatud mitmeid sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programme, mille abil paraneb  nii laste sotsiaalne ja emotsionaalne võimekus, õpitulemused kui ka vaimne tervis. Selles paralleelsessioonis saab kuulda ühest sellisest programmist ja kahe eripärase kooli kogemusest õpilaste sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamisel.

Avatud Kooli ja SA Kiusamisvaba Kool vabatahtlike eestvedamisel startis sel õppeaastal ka Eestis üks parimaid  sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programme „Samm-sammult” (ingl k Second Step). Noored kooli vilistlane ja endine Ülenurme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Liisa Ringo räägib õpetajate kogemustest programmi rakendamisest ning sellest, kuidas „Samm-sammult” arendab õpilaste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, teadmisi, hoiakuid ja täidesaatvaid funktsioone.

Teise näitena kuuleme Rakvere Reaalgümnaasiumi direktorilt Martti Marksoolt motiveeriva õppekeskkonna loomisest Lääne-Virumaa suurimas, 900 õpilase ja 70 õpetajaga koolis. Juttu  tuleb füüsilise ja vaimse ruumi mõjust õppimisele, kooli hindamis- ja õpiabi süsteemist, õpetajate omavahelisest toetusest ja õpilastevahelistest toetusmeetmetest. Sessiooni aitab raamistada Tartu Ülikooli ekspert Triin Peitel.

Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine
Sessioon keskendub koostööoskustele ja -kultuurile koolis ning sellele, mis on koolijuhi ja õpetaja roll ja võimalused kaasaegse koolikeskkonna loomisel. 
Tue Halgreen räägib õpilaste koostööoskustest viimase PISA uuringu tulemuste põhjal. Raatuse kooli direktor Toomas Kink toob sisse Eesti kooli vaate ja visiooni uutest suhetest ja rollidest koolis. Aune Valk räägib Eesti koolides läbiviidud rahulolu-uuringu põhjal juhtimispraktikate ning õpetaja heaolu ja käitumise seostest. ​Osalejatel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida, kuidas näevad nemad suhteid ja nende muutumist Eesti koolis ning kuidas see mõjutab koostööoskuste kujunemist.

Kool ja kogukond: uskumused õppimise kohta mõjutavad rahulolu kooliga
Õppija õpikäitumine, enesetunne ja edukus on suuresti seotud sellega, millised on tema enda, aga ka õpetajate ja lapsevanemate arusaamad õppimisest ning uskumused võimekuse ja teadmiste kohta. Kuidas jõuda ühise arusaamiseni, et õppimine toimub järk-järgult, nõuab pingutust ning mis peamine – et õppimisvõime on arendatav?

Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik räägib, kuidas koostöös Tallinna Ülikooliga täiendatakse õpetajate teadmisi õppimise neuropsühholoogilisest taustast – ikka selleks, et õpimotivatsioon kasvaks ja õpitulemused muutuksid veel paremaks. Urmo Reitav Viljandi Hariduse Arengufondist lisab oma vaatenurga, kuidas arendada kogu koolipere, lapsevanemate ja kogukonna arusaamu tänapäevasest õppimisest. Arutelu modereerib Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.

Moderaatorid
Kaht konverentsipäeva aitavad moderaatoritena raamistada Indrek Lillemägi ning Kati Aus.
Indrek Lillemägi: Olen õnnega koos, sest mulle on alati meeldinud õppida ja koolis käia. Vean eest Tallinnas Ülemiste linnakus tegutsevat Emili kooli. Mind huvitab, kuidas õpilased ja õpetajad mõtestavad õppimist, kuidas nende hoiakud ja uskumused kujundavad õpiprotsessi. Minu jaoks on oluline, et kõik, mida teen, toetaks sidusa ja terve ühiskonna arengut
Kati Aus: Mind on alati huvitanud see, kuidas inimene areneb, mõtleb, tunneb ja tegutseb – seda nii neurobioloogilisel, kognitiivsel kui ka käitumuslikul tasandil. Õppimine ja õpimotivatsioon on valdkonnad, millesse suhtun erilise kirega ja seetõttu olen oma töised tegemised sidunud just nende teemadega. Teame õppimise ja õppimise toetamise kohta juba päris palju, kuid palju on veel ka avastada ning see on hiiglama tore. Igavust ei ole karta!

teisipäev, 28. november 2017

Hariduskonverentsi "Heaolust õpihuvini" teine päev

Oleme esinejate ja teemade tutvustamisega jõudnud teise konverentsipäeva.

Motivatsiooni areng põhikoolis
Anna-Liisa Jõgi käsitleb oma ettekandes motivatsiooni arengut põhikoolis ning toob välja seosed õpilaste õpioskuste, teadmiste – eriti matemaatikateadmiste – ja motivatsiooni vahel. Liiga paljudel õpilastel kaob põhikooli lõpuks nii soov õppida kui eneseusk. Mida saaks õpetaja jälgida ja teha juba algkoolis, et õpihuvi ja töötahe säiliks või isegi kasvaks?
Anna-Liisa asus hiljuti tööle haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna analüütikuna. Oma ettekandes toetub ta teadustöö tulemustele ajast, mil töötas professor Eve Kikase töögrupis Tallinna Ülikooli psühholoogia suuna vanemteadurina.

Gümnaasiumiõpilaste sotsiaalse pädevuse arendamine
Anni Tamm ja Triin Peitel arutlevad oma ühisettekandes, mis on sotsiaalne pädevus. Kuidas hinnata ja arendada gümnaasiumiõpilastes selliseid omadusi ja oskusi nagu algatusvõime, enesekehtestamine, toimetulek konfliktidega, empaatia ja eneseavamise oskus? Nende ettekanne toetub praegu käimas olevale projektile, milles töötatakse välja üldpädevuste hindamisvahendeid gümnaasiumiastmele.
Anni Tamm töötab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis teadurina ning psühholoogia instituudis arengu- ja koolipsühholoogia lektorina. Tema uurimishuvid on lapse sotsiaalne areng, väärtuste omandamine ja kujundamine ning laiemalt õppija arengu toetamine.
Triin Peitel on TÜ õpetaja- ja kõrghariduse keskuse spetsialist ning õpib doktorantuuris. Ta on töötanud kolm aastat Tartu Herbert Masingu Koolis abiõpetaja ja klassiõpetajana ning täiendanud ennast psühholoogina USAs ja Kanadas.

Õpi- ja töömotivatsioon mängu kaudu
Miks me mängime? Kuhu kaob mängulisus, kui me kasvame suuremaks ja saame vanemaks? Kuidas mängu õppimises ära kasutada? Kaspar Kruup räägib õpi- ja töömotivatsiooni seostest ning põimib oma tegemistes vaateid psühholoogiale, juhtimisele, mängudele, disainile ja tehnoloogiale.
Kaspar Kruup töötab töödisaini laboris VIVIC, mis püüab mängu ja disaini kaudu tekitada tööõnne ja motivatsiooni. Lisaks on tal käsil magistriõpingud ning vabatahtlik õpetamine DD Akadeemias.
Mis ühendab äriliidreid ja häid õpetajaid?
Konverentsipäevad sõlmib kokku juhtimiskoolitaja, strateeg ja filosoof Anto Liivat. Ta kutsub kaasa mõtlema, mis pädevusi on õpetajal vaja, et luua õppimist motiveerivat keskkonda, ning mis ühendab äriliidreid ja häid õpetajaid.
Anto on Intelligentse Grupi koolitaja, Estonian Business School’i (EBS) juhtimise õppetooli lektor, Kuku raadio majandussaate Buum saatejuht ning üks Tänavakorvpalli Eesti Meistrivõistluste idee autoreid ja eestvedajaid.
Reedel ilmub pikem tutvustus ka paralleelsessioonide kohta.
Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!

reede, 24. november 2017

Kuidas on lood kooliheaolu ja õpihuviga teistes riikides?

Jätkame hariduskonverentsi esinejate tutvustamist! Põnevad väliskülalised räägivad OECD uuringute tulemustest, kaasavast haridusest Iirimaal ja mujal Euroopas ning kooliuuendusest Hollandis.

Eesti õpilaste heaolu OECD uuringu taustal
Tue Halgreen käsitleb oma 5. detsembri ettekandes Eesti õpilaste heaolu OECD rahvusvaheliste õpilasuuringute taustal. 6. detsembril arutleb ta paralleelsessioonis „Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine“ koos Raatuse kooli direktori Toomas Kingu ja haridusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valguga. Teema: kuidas koolijuhi ja õpetajate koostöö mõjutab kooli kliimat ja õpikeskkonda
Tue Halgreen on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhtiv ekspert, kes koordineerib PISA uuringut ning nõustab hariduspoliitika kujundajaid. Varem on ta töötanud hindamise ja hariduspoliitika nõunikuna Taani haridusministeeriumis.

Kaasav koolikliima ja õppekeskkond
Milline on kaasav koolikliima ja kuidas kujundada kõigile sobivat õppekeskkonda?  Paul Downes keskendub eelkõige kaasava hariduse emotsioonide ja suhetega seotud aspektidele ning väljalangevuse ennetamisele.  Lahendustena näeb ta sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamist, individuaalsete vajaduste arvestamist, õpetajate suhtlus- ja konfliktilahendusoskuse arendamist ning multidistsiplinaarseid tugimeeskondasid. Kuidas see kõik tomida võiks, kuuleb konverentsil.
Dr. Paul Downes on Dublini ülikooli hariduslike erivajaduste keskuse direktor ja haridusteaduste instituudi õppejõud, populaarne autor ja lektor. Ta on tegev ka Euroopa Komisjoni eksperdina sotsiaalse ebavõrdsuse, elukestva õppe, koolist väljalangevuse ja katkestanute haridussüsteemi tagasitoomise alal.

Kuidas teha iseseisvat ja motiveeritud õppijat?
Niekée kooli direktor Martin Peters Hollandist arutleb 6. detsembril koos Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Matsiniga Eesti ja Hollandi kogemuse põhjal, mida saab kool teha, et õpilastest kujuneksid iseseisvad ja motiveeritud õppijad.
Martin Peters alustas õpetajatööd 2000. aastal loodusainete õpetajana, kuid praegu juhib ta Niekée kooli – see on mitmes mõttes tulevikukool, kus tehtu eeldab paljude õppimise kohta omaks võetud arusaama kõrvale heitmist.
Ülle Matsin külastas Niekée kooli 2017. aasta algul ja kirjutab kooli iseloomustades: „Siinsed õppijad on harjunud ise oma õpieesmärke määratlema ning naudivad tiimitööd. Võib ju küsida, mis on tulemuslik? Me ei tea, milliseid teadmisi on vaja tulevikuühiskonnas edukaks toimetulekuks. Seega formaalhariduse tulemuslikkuse määratlus on siinses kontekstis kasutu. Kool kujundab eeskätt ennastjuhtivat ja õppima harjunud indiviidi. Õpilase oma eesmärgi määrtlemist peetakse siin oluliseks. Igal õpilasel on vaja vähemalt valida valdkond, mille suunas ta ennast
arendama hakkab.“ vt lisa Ülle blogist „Koolijuhi õpipoisina Amsterdamis“).

Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!

reede, 17. november 2017

Hariduskonverents “Heaolust õpihuvini” - Kuidas on õppimine, kool ja rahulolu seotud õpilaste meelest?

Jätkame 5.–6. detsembri hariduskonverentsi esinejate ja teemade tutvustamist. Esimese konverentsipäeva lõpetab õpilaste paneelarutelu kooliga rahulolu ja õppimise seostest. 

Koolirahulolu hinnatakse maailmas erinevate meetoditega. Eesti koolides viidi 2017. aastal läbi küsitlus, millega uuriti subjektiivset heaolu: kuidas õpilane ennast koolis tunneb, kas talle meeldib seal käia? Aluseks võeti enesemääratlusteooria, mille järgi heaolu ja teotahte eelduseks on kolm rahuldatud põhivajadust: autonoomia-, kompetentsuse- ja seotusevajadus.

Kooli puhul uuriti

  • kuivõrd õpilane kogeb, et tema valikud ja tegevused koolis sõltuvad temast endast, 
  • kuivõrd õpilane kogeb, et ta saab oma ülesannetega hakkama, 
  • kuivõrd õpilane tajub, et on kaasõpilaste ja õpetajatega lähedastes ja usalduslikes suhetes.
Vaadeldi koolielu nii sotsiaalset (nt õpetajate tegevus, õpetamisviisid, distsipliin, tugiteenused) kui ka füüsilist poolt (nt õppematerjalid, ruumid). Eraldi tähelepanu pöörati õpikäsitusele – kuivõrd õpilane saab ise aktiivselt uusi teadmisi ja oskusi luua ning kui palju ta saab õpetajalt oma arengu kohta tagasisidet.


Rahulolu-uuringu tulemused on kvantitatiivsed ja annavad üldise pildi. Paneelarutelus loodame nelja õpilase – Diana Stepanova, Annika Uibo, Hans-Hendrik Karro ja Emily Anete Puki – abiga lisada sellele üldisele vaatele värve, näiteid ja kogemusi neljast 
koolist:
  • Narva Vanalinna Riigikool on 2000. aastal tegevust alustanud õppeasutus, mis töötab keelekümblusmetoodika alusel.
  • Sütevaka Humanitaargümnaasium tegutseb aastast 1990. ning on sellega Eesti esimene eragümnaasium. 
  • Hugo Treffneri Gümnaasium on üks Eesti ajaloolistest gümnaasiumidest ja esimene, kes 1997. aastast hakkas taas tegutsema nn puhta gümnaasiumina. 
  • Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli puhul on tegu kaasava kooliga, kus õppetöö toimub nii tava- kui ka lihtsustatud õppekava alusel.
---------------------------------------------------------------------------------
 Mõned mõtted samades koolides töötavatelt täiskasvanutelt:
„Head suhted aitavad saavutada ühiseid eesmärke ja annavad igapäevaseks tööks positiivsust ja energiat. Töös õpilastega peame tähtsaks huvi ja pingutuse tasakaalu: õppimine olgu huvitav, aga eeldagu mõõdukat pingutamist, sest pingutus aitab märgata oma saavutusi.“

„Kool peab head õhkkonda koolis väga oluliseks, et õpilased tahaksid kooli tulla ja koolis olla, õpiksid vastutama ning loovalt mõtlema, tunneksid end turvaliselt ja säiliks õpirõõm.“
„Sõbralik ja lugupidav suhtumine üksteisesse on ju enesestmõistetav!“ 
„Haridusel on neli tugisammast: õppida teadma, õppida tegema, õppida olema, õppida üheskoos elama. Oleme koolis püüdnud neid põhimõtteid järgida ning tundub, et oleme
sõbralikult üheskoos elamise oskust tasapisi omandamas.“ 
„Info õpilaste ja õpetajate rahulolu kohta on strateegiliste ja juhtimisotsuste tegemise tööriist, mida kasutada sisehindamisel ja uute eesmärkide püstitamisel.“
Konverentsil saame kuulda, milline on õpilaste vaade.

kolmapäev, 15. november 2017

Kuidas Häädemeeste kool kogukonda kaasas?

Aule Kink, Häädemeeste Keskkool

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et kui alustasime Häädemeeste Keskkoolis 2016. aasta lõpus uue arengukava loomist, siis planeerimise käigus avastasime SA Innove kodulehelt võimaluse saada toetust kogukonna kaasamiseks kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse. Saime aru, et see on midagi meie jaoks. Mõeldud-tehtud. Kirjutasime projekti ning projekti läbiviimise ajal valmiski Häädemeeste Keskkooli arengukava aastateks 2017 – 2020.

Kes me siis oleme?
Projekt andis võimaluse arengukava koostamise protsess paremini läbi mõtestada ning kooli arengukava töötasimegi välja koostöös kogukonnaga, st kaasasime lisaks õpilastele ja kooli töötajatele ka lapsevanemad, hoolekogu ning kohalikud ettevõtted ja haridusasutused. Kogukonna ootused ongi sõnastatud kooli arengukavas. 
Arengukava koostamise käigus mõtlesime, et mis on see „miski“, mis teeb meie kooli eriliseks. Saime aru, et see johtub eelkõige kooli asukohast: turismipiirkond erilise looduse ja ajaloolise taustaga. Nüüdseks on valminud uudne tunnijaotuskava, milles on arvestatud arengukavas sõnastatut.

"Teistmoodi koolipäev" ja teistmoodi hindamine

Projekti üheks huvitavamaks sündmuseks oli „Teistmoodi koolipäev“, mille viisid läbi inimesed väljastpoolt kooli (inimesed kogukonnast) ning see kogemus võimaldab analüüsida, mil moel saaksime edaspidi erinevaid õppevorme ja kogukonda õppeprotsessis paremini kasutada. Sellised teistmoodi koolipäevad on planeeritud toimuma iga-aastaselt. Teistmoodi koolipäeva põhisisu oli tavapärasest erinev õppetöö ülesehitus ja õpilastele suurema vastutuse andmine oma õppetöö eest. Õpilased andsid tagasisidet, et tore oli õppida omas tempos ning omal initsiatiivil, päeva lõpus ei oldud väsinud nagu tavaliste koolipäevade lõpus.
"Teistmoodi koolipäev" Häädemeeste Keskkoolis
Olime oma projektis seadnud eesmärgiks, et ka hindamine toimuks sel päeval teistmoodi, et õpilane oleks hindamisprotsessi kaasatud. Saime aru, et nii lihtsalt see ei käi. Kui õpilane on harjunud ikka kogu aeg saama numbri õpetajalt, siis ei tule enda analüüsimise oskus kohe. Samuti vajab õppimist ja harjutamist õpilaste meeskonnatöö. Järgmistel kordadel oskame õpilasi selles vallas kindlasti paremini juhendada.

Õppisid ka õpetajad

Positiivne kogemus oli õpetajatele teiste koolide külastamine, st õppimine teiste kogemustest. Arengukava jaoks soovisime leida põnevaid ideid ning loomulikult pole mõtet jalgratast leiutada, vaid vaadata, mida teised teevad. Õpetajad külastasid koole Tartus (TERA, Puškini kool, Raatuse kool), Tallinnas (Reaalkool, Peetri kool ja Tallinna Euroopa Kool) ja Pärnus Vabakooli. Saime kinnitust, et praktikult praktikule on suurepärane õppimisvorm. Õpetajad said häid ideid kooli arengukava ja enda töö jaoks.

Õpetajad õppimas koostöist õpetamist
Õpetaja ei saa ilma õppimata. Projekti käigus toimus õpetajate arenduspäev koos Tallinna ülikooli teaduri Grete Arroga, et analüüsida õppimise olemust laiemalt ning üldpädevuste õpetamist. Koos Tallinna ülikooliga viisime läbi ka koolituspäeva, kus oli fookuses õpetajate vaheline koostöö. Saime aru, et õpetajate koostöö ei sünni just kergelt, aga see pole ka võimatu. Tallinna ülikooli (Pille Slabina ja Katrin Aava) abiga analüüsisime, miks koostöö kui õpetamise meetod on kasulik ja vajalik. Tekkisid reaalsed õpetajate koostööprojektid. Saime ka kinnitust sellele, et kooli arendusse on ülikooli kaasamine igati mõistlik.


Viljakas koostöö kogukonnaga toob parimad lahendused

Kokkuvõtlikult saab tõdeda, et projekti käigus sündis koostöös kogukonnaga kooli arengukava, õpetajad said teistelt koolidelt häid ideid, õpetajad on teadlikumad üldpädevuste õpetamisest ja koostöisest õpetamisest, oskame paremini planeerida järgmisteks õppeaastateks erinevaid õppimisvorme. Projekt näitas, et kogukond on valmis aktiivsemalt kooli elus kaasa lööma. Koolil tuleb ka edaspidi olla kogukonna kaasamisel aktiivsem. Tehke järgi!

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kellel läks hammas verele, siis kuni 20. novembrini saab esitada projekte taotlusvooru „Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse“
Taotlusvooru raha saab kasutada: 
  • kogukonna ootuste õppekavasse lõimimiseks,
  • kohalike traditsioonide sidumiseks õppega,
  • paikkondliku omakultuuri õpetamiseks.
Taotlusvooru dokumendid ning osalemisinfo: https://goo.gl/p4RRjY

reede, 10. november 2017

HARIDUSKONVERENTS “HEAOLUST ÕPIHUVINI”

Juba vähem kui kuu pärast, 5. detsembril algab Tartus hariduskonverents “Heaolust õpihuvini”. Ootame kõnelema ja arutlema mitmeid põnevaid haridusinimesi Eestist ja välismaalt, kavas on nii värskemate uuringute ülevaated kui ka uuete haridusalgatuste ja praktikute heade ideede tutvustused.
Toome teieni väikse valiku esimese konverentsipäeva teemadest ja esinejatest.

Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silmad särama?
Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus viis 2017. aastal Eesti koolides läbi uuringu, mil määral ennustavad õpetaja heaolu koolis tema isiksus, mil määral töökeskkond ja mil määral enesetaju.

Õpilaste puhul uuriti, mil määral ennustab nende koolirõõmu õpikäsitus, koolikliima, tajutud õiglus, õppeedukus ja enesetaju.

Kirsti Rumma (Tallinna Tehnikaülikool) on töötanud nii õpetajana üldhariduskoolis kui õppejõu ja teadurina ülikoolis. Tal on doktorikraad Agderi Ülikoolist (Norra) matemaatika didaktika alal ning tema teadustöö on olnud seotud nii matemaatika didaktika kui ka üldiste haridusuuringutega laiemalt. Hetkel töötab Kirsti Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas vanemlektorina.

Merlin Linde (Tallinna Ülikool) on tegelenud haridusuuendusega nii idufirma kui ka haridusinnovatsiooni keskuse koosesisus. Tal on kasvatusteaduste magistrikraad Oulu Ülikoolist (Soome) ning tema peamiseks huviks õppija psüühilisi protsesse toetav õpetamine. Hetkel töötab Merlin Tallinna Ülikoolis analüütiku ja õpetajahariduse arendajana.

Eesti õpilaste heaolu PISA uuringu põhjal
Kuidas tunnevad end Eesti koolide õpilased? Kas nad on eluga rahul, kas nad tunnetavad koolis õpetajate ja kodus vanemate toetust? Kas nad tunnevad, et kuuluvad kooli kogukonda? On nad kokku puutunud koolikiusamisega? Aga kuidas on õpilaste rahuloluga seotud nende kehaline aktiivsus või see, kas nad söövad hommikusööki. Kas õpilased on seda rohkem eluga rahul, mida rohkem nad saavad veeta aega veebikeskkondades? Ettekanne tugineb PISA 2015 uuringu Eesti andmetele.
Karin Täht õpetab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis üliõpilastele ja magistrandidele, kuidas töötada andmetega. Tema enda uurimisteemad on õpilaste õpihoiakud ning noorte inimeste nutiliialduste seos vaimse tervisega.

Keelekümblus kui arengut toetav õppekeskkond
Õppimise käigus kogetavad emotsioonid mõjutavad õpilaste tulemusi! Lapse jaoks on oluline teada, et õpetaja temast hoolib. Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetaja jagab oma kogemust keelekümblusklassist, kus keele õppimine toimub nii loomulikul viisil, et õpilane seda ei märkagi. Keelekümblus on arengut toetav keskkond, kus arenevad õpilaste sotsiaalsed oskused, empaatiavõime ja metakognitsioon.
Sandra Anon oli üks nendest õpilastest, kes oma koolikogemuse põhjal teadis juba lõpetades, et tahab saada õpetajaks, täpsemalt – keelekümblusõpetajaks. Sel õppeaastal alustas ta tööd Haabersti Vene Gümnaasiumis, kus ta on esimese klassi õpetaja. Ettekandesjagab Sandra oma kogemusi ja mõtteid keelekümbluse kohta.

Erinev kultuuriruum, sama suur koolirõõm
Kuidas tagada sallivust erineva kultuurilise taustaga klassiruumis? Iiri Saar tutvustab oma töötoas seda, mida nad teevad Tartu Descartes’i koolis ning kuidas koolirõõmu suurendada.
Iiri Saar töötab Tartu Descartes’i Koolis – põhikoolis, kus lisaks tavapärasele õppekavale pööratakse tähelepanu tervise edendamisele ja liikumisele ning prantsuse keelele ja kultuurile. Viimasel viiel aastal on kool puutunud kokku uusimmigrantide, sh pagulaste õpetamise ja kohanemise toetamisega.

Teise konverentsipäeva esinejate tutvustused leiate meie blogist juba nädala pärast.Vt konverentsi kava
Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!

kolmapäev, 8. november 2017

Kuidas inimõigustest tunnis rääkida?

Kas sina oskaksid ilma guugeldamata öelda, mis on inimõigused? Mida sa vastaksid õpilasele, kes väidab, et tunni ajal telefoni kasutamine kuulub tema inimõiguste hulka? Aga mida vastaksid kodukohviku külastajale, kes küsib tasuta joogivett kui inimõigust?

Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat – see tähendab, et paljud meist omandasid hariduse ja eriala sel ajal, kui Eestis inimõiguseid veel euroopalikul viisil ei käsitletud. Tänapäeval on aga inimõigused keerukas ja põnev teema, mis pakub koolitunnis palju võimalusi aktiivseteks, ka meeskondlikeks õppetegevusteks, näiteks rollimängudeks. Kuid kas koolides osatakse neid võimalusi kasutada?

Balti Uuringute Instituut (IBS) ja Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) uurisid, kuidas Eesti koolides inimõigusi õpetatakse ja kuidas seda võiks teha. Sel sügisel korraldasid nad Tartus seminari, et parimaid praktikaid levitada. Osalesid õpilased ja õpetajad eri koolidest. Maailmakohviku põhimõttel jaguneti laudkondadeks ja võeti järjest ette teemad: koolikiusamine, valimisõigus, arvamuse avaldamine, võrdne kohtlemine ning isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus. Vaadati lühivideoid, lahendati kaasuseid, toimusid hääletused, koostati kollaaže ajaleheväljalõigetest ja prioriteedipüramiide.

Samal seminaril jagus tegevusi ka õpetajatele, kes suunati lahendama väljakutseid, mis Eesti haridussüsteemis inimõigustega seonduvad. Kõik arutelud kinnitasid vajadust süstemaatiliseks teadlikkuse ja oskuste tõstmiseks inimõigustega seonduvatel teemadel. Antud seminari korraldati esmakordselt ning see on 
osa tervikust ehk suuremast rakendusuuringust, mille eesmärk on omakorda toetada inimõiguste hariduse kontseptsiooni loomist.

Jagame siinkohal üht võimalikku inimõiguste käsitlemise meetodit:
Teema: Võrdne kohtlemine: puudest, rahvusest, nahavärvist, seksuaalsest orientatsioonist jms tulenevad erisused

Kasutatavad meetodid:

  • arutelu võrdse kohtlemise ja mõiste "vähemus" sõnastamiseks
  • kollaaži tegemine ajalehtede väljalõigete põhjal (seminaril kasutati eelnenud viimase kahe nädala Eesti ajalehti)
Arutelu käigus keskendutakse kõigepealt mõistete defineerimisele: noortel palutakse selgitada, mis neile esimesena meelde tuleb, kui nad kuulevad sõna “vähemus” ning milliseid vähemusi nad teavad ja oskavad nimetada. Sealhulgas tuleks uurida, miks nad arvavad, et see grupp on vähemus? Kust pärineb info?


Pärast arutelu valivad noored välja ühe arutelu all olnud vähemusgrupi ning otsivad Eesti lehtedest näiteid, kuidas nende poolt valitud vähemusgruppi on meedias kajastatud. Kui näited on leitud, panevad noored need kollaažina paberile, asetades negatiivsed näited vasakule ning positiivsed näited paremale.

Kollaaži koostamise ajal on võimalik käsitletava teema üle arutleda: kuidas erinevad ajalehed erinevaid vähemusgruppe ja nendega seotud teemasid kajastavad, millised on levinud stereotüübid ja müüdid, 
kas leidub rohkem positiivseid või negatiivseid näiteid ning kas kollaaži lõpptulemus oli üllatav või mitte.

Läbiviidud seminaril koostati kokku 5 kollaaži:
  • Kataloonia valimised
  • rahvusvahelise kaitse saanud isikud (pagulased)
  • erivajadustega inimesed
  • sisserändajad
  • samasooliste kooselu
Teiste meetoditega ja põhjalikuma aruandega saab tutvuda siinHuvilised saavad uuringuaruannet tervikuna lugeda novembri teises pooles www.ibs.ee aadressil. Miks mitte proovida samasugust üritust ka oma koolis. Õpilastele meeldis eriti saada kokku eakaaslastega teistest koolidest – seega on siin ka idee koostööprojekti jaoks!

Kas ja kuidas teie oma tundides inimõigusi käsitlete?
Oma mõtted lisage julgelt kommenaatridesse.

teisipäev, 31. oktoober 2017

Kuidas ma õpetajana Abu Dhabis käisin?

Reesi Kuslap, programmi Noored Kooli vilistlane, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kehra Gümnaasiumis

7. ja 8. oktoobril toimus Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis ülemaailmne õpetajate konverents, millest võttis osa ka viis noort Eesti õpetajat. Konverents kandis nime Qudwa – Teaching For Tomorrow ning selle eesmärk oli tutvustada hariduse arengusuundi maailmas.

Konverentsi korraldas Abu Dhabi haridusosakond eesotsas linna kroonprintsi Mohammed bin Zayed Al Nahyaniga, kes oli ka ürituse patrooniks ja finantseerijaks. Konverentsile said kandideerida vaid ülemaailmse haridusvõrgustiku Teach for All partnerorganisatsioonide liikmed, Eesti mõistes programmi Noored Kooli vilistlased, kes on endiselt tegevõpetajad. Nende seas ka mina.

Kutse Abu Dhabi konverentsile kandideerida laekus mu postkasti viis päeva enne lõplikku tähtaega, peaaegu viimasel hetkel, nagu see ikka kipub olema. Noored Kooli osalejatele ja vilistlastele ei ole välismaised konverentsikutsed enamasti mingi haruldus, kuid see võimalus tundus lihtsalt liiga äge, et sellest mitte kinni haarata. Kandideerimisvormis pidi kirjeldama motivatsiooni ning saavutusi õpetajana, samuti küsiti ametlikku tagasisidet senisele tööle. Võtsin vormi täitmiseks hea mitu tundi aega, kirjeldasin oma töid ja tegemisi, lisasin YouTube’i linke videotest, mida oleme koos õpilastega teinud. Mõtlesin, kas kõik või mitte midagi. Mõned nädalad enne uue kooliaasta algust selgus, et seekord siiski kõik - osutusin valituks! Esimesena helistasin emale ja seejärel rõõmustasin kaks päeva järjest.

Paari päeva jooksul selgus, et Eestist sõidab Abu Dhabisse lisaks minule veel neli õpetajat, teadsin neid kõiki vähemalt nimepidi. Sellest, kuidas meie reis möödus ning mida me kohapeal nägime ja tegime, saab vaadata minu YouTube’i kanalist. Tegin kolmest reisipäevast videoblogi ehk vlogi. Tahan pigem rääkida sellest, mida meile konverentsil õpetati ja mida ma sealt kaasa olen võtnud.



Rõõmsad Eesti õpetajad Abu Dhabis – Kätlin Hein, Pille Pipar, Kaidi Menšikova, Reesi Kuslap ja Laura Komp
Konverents toimus luksuslikus Emirates Palace hotellis, mille kohta oleks õigem kasutada, nagu nimigi viitab, sõna palee. Osalejateks olid 700 kohalikku ning 80 Teach for All’i õpetajat, olime uhked oma esinduse üle, väikese Eesti kohta viis õpetajat on suur saavutus. Kui konverentsi avakõned peeti suures saalis, siis edaspidi toimus töö erinevates ruumides. Vastavalt tunniplaanile sai iga osaleja valida endale meelepärase teema, erinevaid loenguid ja töötube toimus paralleelselt umbes seitse-kaheksa. Kõik loengud ja seminarid kestsid 45 minutit. Kui esimesel päeval ei osanudki valida, mida kuulama-vaatama minna, kuna kõik teemad tundusid nii põnevad, siis teise päeva lõpuks olid välja kujunenud juba oma lemmikesinejad, kelle puhul võis kindel olla – kvaliteet on garanteeritud.


Konverents oli sisult suunatud tehnoloogia kasutamisele hariduses ja n-ö homsetele õpimeetoditele. Avakõnest jäi meelde, et tänapäeva kooli suurim väljakutse on, kuidas kasutada ära potentsiaali, mida tehnoloogia meile pakub. Meil on nii palju erinevaid võimalusi, kuidas panna tehnoloogia õpilase heaks tööle, kuid õpetajatena puuduvad meil tihti vajalikud teadmised ja oskused. Toodi välja, et tehnoloogia vastu pole mõtet võidelda, selle kasutamine on lastel juba veres. Kuigi rõhutati tehnoloogia olulisust, öeldi ka, et inimene jääb alati kõige tähtsamaks. Learning and learners first, technology second.
Järgmisena osalesin töötoas „Teacher Talk – Active learning“. Teemaks oli, mis teeb ühest koolitunnist hea tunni. Peamiselt jäi kõlama, et tund peab olema õpilaskeskne, õpilased peavad olema kaasatud. Õpetajad kardavad, et kui õpilasele anda liiga suur roll ja vastutus, võib tunnis kord käest ära minna, kuid seminaril väideti vastupidist. Kui õpilane on õppimise keskmes, alati tegevuses, ei kao distsipliin, kuna tal on targematki teha, kui tunnikorda rikkuda. Tuleb oma õpilasi usaldada.

Kahe päeva jooksul avaldas mulle kõige enam muljet USA hariduspsühholoog dr. Michele Borba, kelle töötubades osalesin mitmel korral. Borba on ekspert empaatia arendamises, kiusuennetuses ja laste iseloomu kasvatamisel. Ta tõi palju inspireerivaid näiteid läbiviidud teadusuuringutest ja reaalsetest meetoditest, näiteks kuidas ennetada kiusamist ning kuidas kasvatada lastes empaatiavõimet. Borba osutus ka teiste Eesti õpetajate lemmikuks, mistõttu pärast viimase seminari lõppu tegime temaga koos ühispildi. 

Dr. Michele Borba keskel
Ma ei saa öelda, et konverentsil kuuldu oli minu jaoks midagi täiesti enneolematut või täiesti uut, kuid väga hea oli jälle n-ö põhitõdesid üle korrata. Kool on õppimise koht, kool on õppijate koht, õpetaja on suunaja, kes peab samamoodi end pidevalt arendama ja ajaga kaasas käima. Uute õpimeetodite kasutamine võib alguses tunduda ebamugav, kuid kes varem on õppinud vaid oma mugavustsoonis olles?

Tagasi oma igapäevases rütmis, mõtlen tihti Abu Dhabi kogemuse peale. Proovin olla empaatilisem ja õpetada seda ka oma õpilastele, proovin lähtuda õpilaste huvidest, kasutan teadlikult rohkem nutiseadmeid. Kui 9. klassi esimese perioodi viimases ühiskonnaõpetuse tunnis kuldvillakut mängisime, oli Abu Dhabi teema all 100 punkti küsimus järgmine: mida tähendab sõna Qudwa araabia keeles? Kuigi ma polnud seda õpilastele tegelikult kordagi maininud, arvas üks poiss: see tähendab tarkust. Ma vastasin: peaaegu õige, see tähendab eeskuju. Tahan olla oma õpilastele hea eeskuju ning olen ääretult tänulik Abu Dhabi kogemuse eest.

Konverentsi konspektid leiad siit