5 ideed, mida koos kogukonnaga koolis teha

Panime kirja viis praktilist ideed, kuidas koos lapsevanemate, kohalike elanike, ettevõtete, asutuste või vilistlaste kaasabil midagi koolis ära teha, aga need on vaid mõned üksikud näited kõikide võimaluste laiast paletist. See näitab, et kogukonnana ja kogukonnaga saab teha kõike, mis vajalik ja soovitud ning millest on võib-olla isegi unistatud, sest koos jõuab ikka kaugemale.

1. Koolivormi ja vanade raamatute või mänguasjade veimevakk  
Lapsed kasvavad mühinal. Samal ajal kui osadele õpilastele jääb koolivorm väikseks, vajavad teised number suuremat? Miks mitte meisterdada tööõpetuse tunnis lapsevanemate abil veimevakk, kuhu isad-emad saavad kasutuseta seisva koolivormi viia. Samamoodi võivad nad sealt sobiva numbri asemele leida.

Sama võib mänguasjade, raamatute, korralike riiete ja jalanõudega teha. Šveitsi õpilased meisterdasid sellised vihmakindlad lelude vahetamise kastid ümberkaudsete majade aedade külge. Nüüd käivad lapsed kokkulepitud päeval nädalas vaatamas, kas neile leidub mõni uus ja põnev asi ning lapsevanemad säästavad taas kopika.

2. Kohvihommikud, -lõunad või õhtud  
Kutsu lapsevanemad kokku kohe, kui koolis või selle ümbruses on mõni kõiki puudutav muudatus toimumas. Näost-näkku suhtlus on efektiivsem, kui ükskõik, milline teine viis. Kasuta seda ja kutsu nad kokku kasvõi kahekümneks minutiks, et saaksite koos arutada, mida selles olukorras teha. Näiteks kutsus Šveitsis üks koolidirektor kõik lapsevanemad kooli, kui koolist mõnesaja meetri kaugusel avati pagulaskeskus. Koos arutati võimalikud ohud läbi ja lepiti kokku, kuidas käitutakse – ei mingit paanikat ega meediakära, elu läks turvaliselt edasi.

Sa muretsed, et sul ei ole sellisteks pidevateks kohtumisteks ressursse? Kooli lähedal asuv pagarikoda kindlasti aitab, kui oled nõus saalisolijatele mainima, kust värsked pirukad pärit on. Äkki saad ka nende bänneri või plakati kohtumise seinale panna? Läheduses pagarikoda pole? Aga järsku on mõni Sinu kooli lapsevanematest pagar või omab kohvikut? Uuri maad ja leia võimalus, et lapsevanematega tihti näost-näkku suhelda.

3. Võrgustikupõhine õpe 
Õpetaja on siin moderaatori rollis ja lapsed kujundavad ise oma soovidest ja huvidest lähtuvalt koolitunnid. Sellist kursust kavandab praegu Tagasi Kooli meeskond koos tegevõpetajatega. 7.-12. klasside õpilastele sünnib karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursuse mudel, kus kursuse sisu loovad ja korraldavad õpilased ise. See tähendab, et õpilased ise kutsuvad tundidesse erinevate eluvaldkondadega tegelevaid külalisõpetajaid - kes just neile endale enim huvi pakuvad. Lisaks koolitundidele saavad õpilased leppida nendega kokku töövarjutamisi, ekskursioone ja muid koostöövorme, mis nende õppimist toetavad. Vaata lähemalt #õpilastejuhitudõpe

Seda saaks teha igas ainetunnis, iga õpetaja oma koolis. Palu näiteks õpilastel kehka tundi kutsuda kohalik sportlane, aita neid või kutsu ise. Lisaks harjutustele räägib ka selle ala füsioloogiast, filosoofiast, ohtudest ja võimalustest. Kutsuge kohalikud veebidisainerid arvutitundi andma, ühiskonnaõpetuse tundi omavalitsuse töötaja ja inimeseõpetusse kohalik arst. Las võrgustik õpetab ning lapsed saavad tugevama kokkupuute nii erinevate elukutsete kui ka kogukonnaga.

4. Lapsevanemate korraldatud klassiõhtu  
Mõni lapsevanem oskab plaati keerutada, teine häid ja tervislikke snäkke valmistada, kolmas on õhtujuhtimises tugev ning neljas omab ägedaid ruume, kus lastele üks tõeliselt meeldejääv klassiõhtu korraldada. Olgu neil programmi, lõbus ja tore ning äkki saavad nemadki ettevalmistustega aidata? Aga kohalikud elanikud?


5. Koolihoovi või maja ümbruse korrastamise talgud  
Talgude raames saate koos kogukonnaga kaubaalustest teha toole ja kaablirullidest laudu, kus saab õuesõpet korraldada. Täpselt nii tegi Tallinna Saksa Gümnaasium. Miks mitte teha käepärastest vahenditest ka pinksilaud või minigolfi ala? Miks mitte mõelda teistegi vabaõhumängude peale, mida lapsed saaksid vahetunni ajal mängida ja nii ka rohkem liikuda? Samamoodi saab ehk kooli äärde luua kooliaia, kus lisaks ilutaimedele võiksid kasvada ka salatilehed ja muu söögikõlbulik? Variante on palju ja nende ellu viimine pole keeruline, kindlasti mitte koostöös.

Selle nimel, et tagada lastele oma elukohas ja kogukonnas hea haridus ning mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks oleme kõik nõus natukene panustama. Jah? Ja koostöös tehtu on alati toredam, ägedam, õpetlikum. Koos on kergem. Koos jõuab kaugemale, kui ainult osata koos toimida. Kuidas saavutada see keskkonnas, kus inimesed on pigem anonüümsed, sest ümberkaudsetes kortermajades on sadu, võib-olla tuhandeid elanikke, keda tuntakse vaid nägupidi kui sedagi ja teineteisega ei suhelda, sest lihtsalt väljakujunenud. Vaatame, kas meil õnnestub mõned ideed Arvamusfestivalilt saada.


Arvamusfestivali arutelu

„Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?“

Laup, 13. august kell 10.00-11.30

Väärtuspõhise hariduse alal

Huvitav Kool arvab, et kogukonna kool võib olla iga kool, ükskõik kui väike või suur. Miks mitte Mustamäe, Annelinna, Männimäe või ükskõik milline teine kool? Kogukonnakool – see tähendab vastastikkust koostööd kooli, lapsevanemate, kohalike ettevõtete, asutuste, vilistlaste ja teiste hariduse sõprade vahel. Kas kogukonna kaasatus kooliellu ja kooli kaasatus kogukonda on eesmärk omaette? Kuidas sellist seotust suures koolis saavutada? Nende küsimuste üle murrame arutelugruppides üheskoos pead.

Arutlevad:
Teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma​,
Noored Kooli​ tegevjuht Kristi Klaasmägi​,
Tallinna Ülikool​i doktorant ja välisministeeriumi diplomaat Taavo Lumiste,
Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Krista Saadoja​,
Vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand​,
Kehra Gümnaasium​i direktor Kaido Kreintaal,
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort​,
Tallinna 32. Keskkool​i direktor Maarja Merigan,
Kalamaja Avatud Kool​i tulevane juht Helen Sabrak​,
Tallinna Õismäe Vene Lütseum​i direktor Rita Juhanson,
Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid​,
Tartu Ülikool​i üliõpilasaktivist Liina Hirv​,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium​i direktor Raino Liblik,
Gaia Kool​i direktor Marit Otsing​,
Muraste Kool​i direktor Priit Jõe​,
Kiviõli I Keskkool​i direktor Heidi Uustalu​,
Viimsi Keskkool​i direktor Karmen Paul​,
Konguta Kool​i direktor Liina Tamm,
Tallinna Ühisgümnaasium​i direktor Mehis Pever,
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma,
Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur​,
Järveküla Kooli direktor Mare Räis,
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pauliine Põldmaa,
Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa Merilind,
Tallinna Reaalkooli värske vilistlane Kristiina Paju,
Tallinna 21. Kooli värske vilistlane Kristjan Erik Liive,
Lasnaidee/Ласнаидея​ juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja Maarika Masikas​,
Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse arendusspetsialist Maarja Hallik,
Sihtasutus Viljandi Hariduse Arengufond​i juhataja ja TLÜ haridusteaduste instituudi noorsootöö lektor Urmo Reitav​,
Väätsa vald​ vallavanem Lauri Läänemets​,
Tallinna Pae Gümnaasium​i ajalooõpetaja Pavel Alonov,
Vabaühenduste Liidus kogukonnapraktika eestvedaja Aljona Galazan,
Õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht Laura Komp ja teised.
Arutelugruppe toetab, suunab ja kokkuvõtteid teeb Noored Kooli vilistlane ja Tagasi kooli​ projektijuht Kerttu Sepp​.

Korraldaja: Huvitav Kool

Artikli autorid: Huvitava Kooli kommunikatsiooni inimene Helena Tamm, välisministeeriumi diplomaat ja Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste