Hea kooli tugisammasteks on usaldus, otsustusjulgus ja mõtlemine õppijate tulevikule

Milline on õppijate arengut toetav kool? Haridus- ja Teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammis osalejad avaldavad oma arvamust.

Huko Laanoja

Huko Laanoja, Maarja Küla arendusjuht ja Räpina Aianduskooli õppejuht 

Oleme kõik õppijad, sünnist surmani. Õppimine kui protsess on universaalne ja toimub igal pool. Kool ei ole kaugeltki ainus haridusasutus, targaks saab ka kõrtsitoas. Maailm muutub kiiresti tänu arengutele igas valdkonnas ning koolimaja kui ehitise järele võib vajadus kaduda, sest oma toas arvuti taga saab ka õppida. Kuidas sellises olukorras saab kool õppija arengut kõige paremini toetada?

Usaldus olemasoleva vastu

Kooli toimimise esimeseks tugisambaks on usaldus. Usaldus riiklikus õppekavas kirjapandud alusväärtuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide suhtes. Usk, et õppekava koostajate eesmärgiks on olnud õppijate areng ja selles loetletud üldpädevused aitavad õppijate arengule kaasa. Riiklik õppekava on kui ilmasammas selles kiiresti muutuvas maailmas.

Julgus teha otsuseid

Riiklik õppekava ei sätesta samas detailselt õppesisu ning taotletavad pädevused on välja toodud kooliastmeti. See annab koolile võimaluse ja vastutuse välja töötada oma eripära ning põhineda kooli õppekava loomisel sellele, millesse usutakse. Loodetavasti on uskumise aluseks erinevad uuringud, analüüsid ja hinnangud, miks mitte ka traditsioonid või erinevad pedagoogilised suundumused. Sealjuures on kooli õppekava loomisel tähtsad nii protsess kui ka tulemus. Kokkuleppena peab see olema piisavalt laiapõhine, et esindada enamuse kooli töötajate tõekspidamisi. Samas ka julgustükk, et teistest erineda ja seista asjade eest, millesse usutakse.

Mõelda igapäevaselt õppija tulevikust pärast kooli lõpetamist

Tähtis on luua koolis õppijale soodne keskkond arenemiseks ja vähemtähtis pole sarnane keskkond ka töötajatele. Oluline on tegeleda õpilaste tuleviku väljavaadetega läbi terve stuudiumi – kooliõppekava kaudu saab luua selleks võimalused erinevate õppemoodulite kaudu. Eesmärgiks on see, et pärast IX või XII klassi lõpuaktust on õpilasel kujunenud edasiseks 2-3 valikuvõimalust, mille vahel on ta võimeline võimalikult iseseisvalt otsustama.

Kõige paremini saab kool õppija arengut toetada lähtudes oma tegevuses riiklikust õppekavast, lisades sinna juurde konkreetse kooli omapärad ning toetades õppijat tulevikuväljavaadete selginemise osas läbi terve stuudiumi.