neljapäev, 9. oktoober 2014

Koostöö uurimus- ja loovtööde juhendamisel toetab õpilaste sujuvamat üleminekut järgmisele haridustasemele

Loovtöö sooritamine põhikoolis ja uurimis- või praktilise töö koostamine gümnaasiumis on üheks kooli lõpetamise tingimuseks juba neljandat aastat. On koole, kes vaevlevad ideede puuduses, sest õpilased küsivad üha uusi teemasid õpetajatelt, millega tegeleda või mida uurida. Kahjuks on ka koole, kus nimetatud tegevusi käsitatakse kui tüütut lisakohustust. Koolid, kus õpilaste loomisinnu toetamine on läbi mõeldud, otsivad aga väljastpoolt partnereid, et koostöös muuta loovtöö koostamine huvitavaks nii teemarikkuse poolest kui motiveerivamaks nimekate juhendajate kaasabil.

Tartu Teadmiste värav

Üheks heaks näiteks sellisest koostööst on sel aastal toimuv AHHAA keskuse pilootprojekt "Teadmiste värav". Projekti eesmärk on ühelt poolt pakkuda Tartu linna koolide õpilastele uusi võimalusi oma uurimistöö tegemiseks ja teiselt poolt üliõpilastele juhendamiskogemuse ning ainepunktide saamiseks. Projektiga on tänaseks ühinenud Tartu Ülikooli erinevad teaduskonnad, Eesti Maaülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tagasi Kooli algatus. Projekt kestab 1,5 aastat, 3 sessiooni, mahus 6 EAP. Registreerimine toimub Tagasi Kooli süsteemis, kes viib kokku koolid ja juhendajad. Õpilased saavad võimaluse teha uurimistööd ülikooli ja kõrgkoolide laborites ja instituutides.

20.septembril toimunud projekti infopäeval sõlmiti enam kui 50 ülikoolide esindaja ja üle 90 õpilase, õpetaja ja töö juhendaja vahel 16 kokkulepet uurimistööde juhendamiseks. Kirja pandi eesmärk, vastutus jms, kuid eelkõige on tegemist inimeste vahelise hea tahte ja kokkuleppega.

Pilootprojekti tutvustas AHHAA keskuse töötaja Matti Orav ka kõrgkoolide ja üldhariduskoolide kohtumisel Haridus- ja teadusministeeriumis 1.oktoobril. Sellest inspireerituna arvas Tallinna Ülikooli esindaja, et projekti saab laiendada ka Põhja-Eestisse. Lihtsalt võttes ongi kõik lihtne - üliõpilased pakuvad välja töö temaatika ning koostöös aineõpetajaga saab õpilane uurimistöö kogemuse.

Koostööst võidavad kõik

Praktilise väärtusega loovtöid tehakse juba 7.-8. klassis, kuid tihti puudub koolil juhendamise võimekus. Siin saaksid abiks olla kõrg- ja kutsekoolid. Näiteks saab koolis töötavale tööõpetuse õpetajale partneriks olla Eesti Kunstiakadeemia.

Reaalsuses on takistuseks infopanga puudumine. Hariduspilve ootuses, mille serva peale võiks mahtuda ka sellesisulise koostöö info, on praegu kasutusel teadusturg, kuhu saab esitada uurimisteemasid.

Üle ega ümber ei saanud kõrgkoolid ja üldhariduskoolid arutelu käigus õpetajaharidusest – õpetajad peavad saama koolitust uurimistööde juhendamise osas. Samuti tõdeti, et õpilased võivad isegi koostada väga huvitavaid töid, aga töö esitlemise oskus on kesine nagu mitmed teised üldised oskused, mis on eelduseks, et püsida kõrgharidusõppes.

Ühise juhendamistegevuse läbi võidavad ülikoolid endale kaudselt uusi õppureid, kes on õppimisele motiveeritud, teisalt saavad õpilased kogemuse, mida nad koolikeskkonnas koostatud uurimistööd tehes ei saa.

Kokkuvõtteks leiti, et kõrgkoolidel on võimalik kaaluda, missuguseid võimalusi nad näevad üliõpilaste magistri- ja doktoritööde temaatika raames üldhariduskoolide õpilaste uurimistööde juhendamiseks. Üldhariduskoolid omakorda saavad pöörduda kõrgkoolide poole konkreetsete ettepanekutega uurimistööde temaatika osas, mille juhendamisel nad soovivad tuge. Algus Huvitav Kool vahendab infot kõrgkoolide pakutava osas üldhariduskoolidele.

Koostöö gümnaasiumi, aga ka põhikooli ja kõrgkooli vahel, millesse on kaasatud ka õpilased, aitab kindlasti kaasa sellele, et õpilased teavad, mis neid järgmisel haridustasemel ees ootab ja mida neilt oodatakse.

Õpilaste ja üliõpilaste ning õpetajate muljeid Ahhaa keskuse algatusest Teadmiste värav saab lugeda Postimehe artiklist: http://tartu.postimees.ee/2965823/tudeng-juhendab-opilase-uurimust.

Autor: Pille Liblik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar