Vastab Maris Hellrand, vabakutseline meediakonsultant ja Huvitava Kooli nõukoja liige.
 |
| Maris Hellrand. Foto: www.flickr.com |
Tihti on jäänud mulje, et kool kardab uuendusi ennekõike vanemate surve pärast, kes tahavad, et kool nende lastele “selle matemaatika selgeks õpetaks” ning et kõik oleks korralikult hinnetega mõõdetav. Seetõttu usun, et koolil, õpetajatel ja õpilastel oleks palju abi juba sellest, kui vanemad ise natuke avatumalt sellesse teemasse suhtuksid ja ka ise uuriks, mis suunas haridus maailmas areneb.
Kui valida üks lihtne asi, mida koolis saaks vanemate abiga muuta ja millel oleks suur mõju, siis võiks see olla õuesõpe.
Kurb oli teise klassi poistega ilusate sügisilmade ajal toas istuda ja loodusõpetuse töövihiku piltide järgi puude nimetusi õppida. Samas on meiega sarnases kliimas – Soomes, Rootsis, Norras sadu lasteaedu ja algkoole, mis toimuvad aasta läbi ainult õues. Nn metsakoolide liikumine on jõudnud suisa Jaapanisse ja Londoni kesklinna. Õuesõppe kasuks räägivad paljud uuringud, mis näitavad, et laste stressitase on madalam, keskendumisvõime kõrgem, motoorika parem ning ka akadeemilised oskused tugevamad. Rääkimata sellest, et digimaailma ahvatluste tõttu muutuvad lapsed üha vähem liikuvaks ja üha tubasemaks.
Tavakooli tavalisele õpetajale tundub aga mõte 25 algklassi lapsega päev otsa metsas mütata ebamugav ja hirmutav. Väidetakse, et lapsed ei ole sellega harjunud ja möllavad niisama või jooksevad laiali ja kaovad ära vms. Vaadates nt Rootsi Sgoksmulle koolide aastakümnete pikkuseid kogemusi on need hirmud põhjendamatud. Seega oleks minu ettepanek, et vanemad aitaksid kaasa nt ühe õuesõppe päeva läbiviimiseks iga nädal. See võib toimuda ka kesklinna pargis, kui päris metsa minna on keeruline. Materjale ja infot selle kohta, kuidas õues saab õppida kõiki aineid vähemalt algkooli õppekava ulatuses, leidub kuhjaga. Rääkige oma õpetajaga ja julgustage teda proovima!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar