reede, 20. juuni 2014

Huvitav kool ei pea iseendaga monoloogi

Algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik kirjutab algatuse Huvitav Kool esimesest õppeaastast ja tulevikuplaanidest. Artikkel ilmus 20.06.14 Õpetajate Lehes.



Aasta 1979. Pärast pikka järjekorda paigaldatakse korterisse telefon. Valge ja ketasvalimisega. Enne kui ema jõuab perekonnale selgitada lähi- ja kaugekõne erinevust, õpetab lapselaps vanaema telefoni kasutama.

Aasta 2014. Vanemad ostavad tahvelarvuti. Hõbedase ja puutetundliku ekraaniga. Enne kui ema-isa jõuavad kasutusjuhendi avada, teatab teismeline poeg, et ta just paigaldas rakenduse kaubanduskeskuses orienteerumiseks.


Noorte leidlikkus senitundmatute seadmete kasutamisel pole uus nähtus. Lapsed on oma nutikuse, loovuse ja ettevõtlikkusega alati eelmistele põlvkondadele silmad ette teinud. Kui laste jaoks on õppimine nii loomulik, miks siis kool paljudele tüütuna näib? Kuidas teha nii, et kool oleks õpilastele huvitav, aga vastaks ka õpetajate, lapsevanemate ja laiema kogukonna ootustele? Nende küsimuste tõstatamiseks ning vastamiseks loodi lõppeva õppeaasta hakul algatus Huvitav Kool.

Osapooltel eri keel

Senised edukad liikumised, nagu ettevõtlik kool, tervist edendav kool, Waldorfi koolid jne näitavad, et kvaliteetsema hariduse saavutamiseks on võimalik koolielu korraldada teistmoodi. Huvitava Kooli eesmärk pole seada koolidele ühtseid kriteeriume ja tekitada järjekordset uut programmi. Sobib lõppude lõpuks ju igasugune tegevus ja kõik suunad, mis toetavad õppija terviklikku arengut. Huvitava Kooli eesmärk on koondada ja viia koolide head kogemused õppijakeskse õppe rakendamisel riiklikku hariduspoliitikasse.

Algatus lõimib tervikuks olulised komponendid, millest sõltub Eesti hariduse tulevik: paindlikud ja võimalusrohked õppekavad, riikliku välishindamise keskendumine koolide ja õpilaste arengu toetamisele ja nüüdisaegne õpetajaharidus kui õppekava rakendumise võtmeküsimus. Tõstmaks avalikkuse motivatsiooni hariduse sisuküsimusi arutada, sai oluliseks ka teavitustegevus ja hariduse sõprade kaasamine algatusse. Lisaks toob Huvitav Kool süstemaatiliselt esile häid kogemusi, mille kaudu tuntakse õppimisest ja õpetamisest rõõmu ja rahulolu

Huvitava Kooli mõttekodades küsisime, kuidas haridusvaldkonna asjatundjad, õpetajad, õpilased ja hariduse sõbrad mõistavad kooli huvitavust, ning mil moel seda saavutada. Üllatav oli, et sarnasest eesmärgist hoolimata kulus üsna palju aega ja energiat, enne kui asjaosalised hakkasid rääkima ühes keeles. Võib-olla ongi senise kooliga rahulolematuse juured olnud hoopis selles, et kasvatusteadlased ja lapsevanemad, koolid ja ettevõtjad pole võtnud aega ühist keelt leida?

Huvitav kool ei tähenda keskendumist lõbule ja lustile. Lusti peab koolielus loomulikult olema, ent huvitav on ennekõike kool, kus säilib ning kasvab õpilaste loomulik õpihuvi ja loovus. Huvitav kool peab olema organisatsioon, mis õpib, areneb, pakub avatust ja valikuvõimalusi. Mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele!

Kuigi paljud koolid Eestis kasutavad õppekava paindlikke võimalusi ja nüüdisaegseid õppemeetodeid, jäävad need edulood enamasti kooliseinte vahele või kogukonda. Õpetajad pole harjunud häid kogemusi jagama. Seetõttu polnud ka lihtne leida oma igapäevatööst rääkivaid esinejaid Huvitava Kooli üritustele.

Õnneks oleme algatuse kaudu leidnud uusi ja huvitavaid esinejaid, kelle kogemused on inspiratsiooniks teistele. Huvitava kooli mõtteviisi levimisele kaasa aitavat tegevust leiab igalt poolt, nt konkursid „Digipööre hariduses” ja „Keskkonnakäpp”, „Tipptund” ja „Õpikogukonnad”. Teavitustöö on äärmiselt oluline, kuna algatuse esimese aasta kogemus on näidanud, et tihti on konservatiivseks peetud koolile vaja õige pisikest impulssi, et motiveerida teda väljuma iseenesestmõistetavusest ja vaatama seni tehtule kriitilisemalt.

Lisaks arutelu tekitamisele ja hariduse eri osapoolte kokkutoomisele oleme jõudnud algatusega aasta jooksul selleni, et on toimunud esimesed katselised e-tasemetööd ning ollakse valmis andma koolidele tagasisidet õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate rahuloluküsimustike abil. Välja on töötatud uus koolijuhtide koolitamise mudel ning koostöös ülikoolidega arendatakse välja õpetajahariduse kompetentsikeskusi. Lähiajal kinnitatakse korrastatud ainekavad, mis tagavad õpetajatele senisest suurema võimaluse teha valikuid õppesisus ning aitavad kaasa õppijakeskse õppe rakendumisele.

Huvitav Kool jõuab arvamusfestivalile

Algatus Huvitav Kool pole kampaania ega programm, mille kohta ühel kindlal ajahetkel saame raporteerida tulemustest ja joone alla tõmmata. Me ei tea praegu, missugused ootused ja vajadused on tekkinud aasta pärast, nagu aasta tagasi ei teadnud, kui palju huvi pakub haridus avalikkusele, ja et sarjamise asemel ollakse valmis koolidele abikätt ulatama.

Et kogukonna ootuste väljendamine koolile ja kooli tegevuse põhjendamine kogukonnale jõuaks igasse piirkonda üle Eesti, kavandame alates sügisest piirkondlikke Huvitava Kooli mõttekodasid. Augustis viime Huvitava Kooli arvamusfestivalile, et arutleda, kuidas omandada klassikalist kvaliteetset haridust teiste vahenditega kui kakskümmend või ka viis aastat tagasi.

Järgmiseks kevadeks võiks iga maakond, omavalitsus ja kool olla endalt küsinud, kuidas on edenenud liikumine huvitava kooli poole. Üle Eesti võiks olla levinud mõtteviis, et kool ei pea iseendaga monoloogi. Kool on ja peabki olema arenev ja õppiv organisatsioon, mis motiveerib nii õpilast kui ka õpetajat ning teeb koostööd kogukonnaga õpilase arengu toetamiseks.

Aasta 2020. Lapselaps tutvustab vanaemale praegu veel tundmatu seadme uusimat mudelit ja jutustab, mida ta selle abil koolis õppis. Ta suudab ennast ladusalt ja selgelt väljendada. Ta mõistab, kui vanaemal kulub aega infost arusaamiseks. Ta oskab lahendada probleeme, mis seadet kasutades võivad tekkida vanaemal, emal-isal, tal enesel. Ta teab, et maailm pole mustvalge, vastused ainult õiged ega valed.

neljapäev, 5. juuni 2014

Huvitav kool kinnitas kanda Ida-Virumaal

Avaldame eile Ida-Viru maakonnalehes Põhjarannik ilmunud artikli 30. 05. Jõhvis toimunud Huvitava Kooli nõukoja kohtumisest kohalike haridusinimestega.

Jõhvis kogunenud huvitava kooli nõukoda arutas koos kohalike asjatundjatega, kuidas muuta Ida-Virumaa koole huvitavamaks ja sisukamaks, pidades võtmeküsimuseks lastevanemate kaasamist kooliellu.

Huvitava kooli algatus aitab luua mõtteviisi, et hariduse kvaliteedi eest vastutab kogu ühiskond, rõhutas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski eelmisel reedel Jõhvi vene gümnaasiumis toimunud kohtumisel.

"Meie koolisüsteemi suur mure on selles, et inimesed üritavad vastutuse teistele lükata. Kui vanem saadab lapse üle kooliukse, siis ta loodab, et saab vastu valmisprodukti. Kui ei saa, siis on süüdi kool ja õpetajad. Huvitava kooli algatus on kantud mõttest kaasata eri osapooli võtma aktiivsemat rolli."

Ossinovski sõnul peab haridus muutuma õppijakesksemaks ja üks selle loomulik osa on see, et kool oleks huvitav. "Olen seda meelt, et kooli peab reformima pidevalt, sest 12 aastat, mis on koolitee pikkus, on liiga pikk aeg, et saaksime paigal seista."


Ettevõtted panustavad

Jõhvi valla haridus- ja noorsoonõunik Katrin Tamme võttis kokku arutelus osalenute mõtte, et iga laps on väärt huvitavat kooli. Küsimuses, kas selleks on vaja uut algatust, läksid arvamused lahku.
"Kool peab olema huvitav, aga kas selleks on vaja järjekordset programmi, on iseasi. Kooli teevad huvitavaks eelkõige huvitavad inimesed, kes lastega töötavad," leidis VKG personalijuht Tea Allikmäe.

Ta lisas, et oma panuse koolielu mitmekesistamiseks saavad anda ka asutused ja ettevõtted. "Kooli huvitavaks tegemisel on VKG olnud abiks paljudele koolidele üle Eesti. Näiteks viimase kolme kuuga oleme vastu võtnud 250 last. Õpetajad, kes toovad õpilasi ekskursioonile ja riskivad sõita teismelistega 150 kilo-meetri kaugusele, eristuvad teistest."

Kooliväliste organisatsioonide panuse tõi välja ka Ida-Viru maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs. Tema sõnul teevad koolidega aktiivset koostööd näiteks RMK, Viru maakohus ja Viru pataljon. "Viru pataljon kutsub igal aastal avatud uste päevale, mis on väga populaarne - õpilased tutvuvad hea meelega sõdurieluga." Samamoodi haaravad koolid hea meelega kinni riikliku programmi "Teater maale" võimalustest. Veinbergsi sõnul kasutavad Ida-Virumaa koolid toetusraha kõige rohkem. "Tänu Ida-Viru õpilastele on vene draamateatri saal publikut täis."

Kiviõli vene kooli direktor Arne Piirimägi leidis, et huvitava kooli sõnum peaks paremini lastevanemateni jõudma. "Paljud vanemad nõuavad jäigalt hinnet ja tundi ega pea väljaspool kooliseinu toimuvat õppimiseks ega laste arendamiseks."

Et lastevanemate mõtteviisi muutmisega Ida-Virumaal algust teha, otsustati korraldada sügisel maakondlik huvitava kooli mõttekoda, kus põhiroll oleks just koolivälis-tel inimestel ja organisatsioonidel.


Otsitakse häid näiteid

Huvitava kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul on Ida-Virumaa haridus-rahva kaasamine oluline mitmel põhjusel. "Maakond on suur ja siin on mitmeid häid näiteid huvitavatest koolidest. Näiteks on üks meie partner Ida-Virumaalt alguse saanud ettevõtliku kooli programm. Üks algatuse eesmärk on näidata, et Eesti koolis on palju edulugusid, mida tahaks teha nähtavaks."

Libliku hinnangul on kooli suurimaks probleemiks motivatsiooni puudus või langus. "Kui laps läheb kooli säravate silmadega, siis kolmandaks või hiljemalt kuuendaks klassiks vaatavad need mujale kui õpetajale otsa." Sama juhtub ka õpetajatega, kes lähevad oma esimesele töökohale suure entusiasmiga, mis kiiresti kahaneb. "Märksõna on motivatsiooni üleval-hoidmine. Kool peab pakkuma intellektuaalset pingutust," ütles Liblik.

Huvitava kooli algatuse kutsus eelmisel sügisel ellu haridus- ja teadusministeerium, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning tuua kooliteemadel rääkijate sekka ka haridussüsteemist tavaliselt väljaspool tegutsevate inimeste hääled.

Huvitava kooli mõttekonkursi ning mõttekodade kaudu on kogutud hulgaliselt ideid, mille abil muuta Eesti kool huvitavaks. Üle Eesti on endast teada andnud palju koole, õpetajaid, lastevanemaid ja teisi hariduse sõpru, kes on valmis panustama sellesse, et Eesti kool oleks rohkem kaasav, motiveeriv ja pingutust pakkuv kõikidele kooliga seotud osapooltele.

Sirle Sommer-Kalda, Põhjarannik 4.06.2014

teisipäev, 3. juuni 2014

Arvamusfestivali keskpunktis on haridus

Avaldame tänases Järva Teatajas ilmunud artikli tänavusest Arvamusfestivalist, kus algatus Huvitav Kool koos Noored Kooli programmi vilistlastega on korraldamas hariduslava. 

Lisaks artiklis nimetatud kõnelejatele on tänaseks oma osalemise hariduslava aruteludes kinnitanud ka minister Jevgeni Ossinovski, Huvitava Kooli nõukoja liige Maris Hellrand, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt jpt. 


Arvamusfestivali teemade seas on tänavu olulisel kohal haridus. Mäe- ja Orulaval arutletakse, kuhu kaob eesti laste koolirõõm ja kas käes on klassikalise kooli viimased päevad. Muude haridusteemade tarvis on omaette lava, kus jätkub põnevaid mõttevahetusi mõlemaks päevaks.

Moonika Lepp, Arvamusfestivali vabatahtlik

Kahel päeval käib hariduslavalt läbi seitse teemat. Näiteks mõtiskleme Eesti koolivõrgu tuleviku üle; vaatame PISA testi telgitagustesse; küsime, kes on need inimesed, kes kujundavad Eesti tulevikku õpetajatena.

Praegu on juba kindel, et kõnelejate seas on David Vseviov ja Jaak Aaviksoo. Hariduslava teemad panid suuresti kokku «Noored kooli» programmi vilistlased ja algatuse «Huvitav kool» kogukond.

«Laval räägivad ettevõtjad koolist ja nende endi rollist Eesti hariduse mõjutamisel,» lausus Helen Sabrak, «Noored kooli» programmi vilistlane ja üks hariduslava kava koostajatest. «Püstitame intrigeeriva küsimuse, kas äkki oleks aeg koolides hindamine kui selline üldse lõpetada ja liikuda tagasiside andmisel uutele tasanditele. Sõna saavad õpilased, et arutleda, milline on hea kool õppimiseks.»

Sabraku ütlust mööda kajastuvad lava teemades kõige aktuaalsemad sisuküsimused, mida Eestis on hariduse vallas viimase aasta jooksul arutatud.

Samuti on selge, et need teemad puudutavad kõiki eestimaalasi. «Koolis luuakse iga päev kild killu haaval meie riigi ja rahva tulevikku ning on oluline küsida, kuidas meil läheb, ning aidata kaasa, et läheks veel paremini,» arutles Sabrak. «Asjatundlike ja põnevate esinejate kõrval teeb arvamusfestivalist erilise sündmuse just kohale tulev kuulaja, kes on kõigi teemade aktiivne kaasarutaja. Ootame hariduslaval osalejatelt põnevat kaasaelamist, palju küsimusi ja ideid, mida vestlustes läbi arutada.»

Üks olulisemaid ja parasjagu maailma kõnetavaid teemasid on julgeolek, nii on ka hariduslava kavas teema «Haridus kui julgeolekugarantii», kus tuntud arvamusliidrid eestlaste ja venelaste hulgast käsitlevad koolisüsteemi võimalusi ja ohte riigi julgeoleku tagamisel.

Arvamusfestivali programmi koostamisega tegeleva meeskonna vabatahtliku Marleen Pedjasaare selgitusel pakkusid haridusaruteludeks mõtteainet nii meie õpilaste PISA testi tulemused kui ka õppekavade normatiivid. Teine oluline ideekoht oli veebruaris tehtud korje, mille kaudu said oma mõtteid ja ettepanekuid väljendada kõik Eesti elanikud.

«PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool pole halb, kuid meie õpilased pole homseks ühiskonnaks päris valmis – meil pole piisavalt enesekindlaid, loovaid, ettevõtlikke inimesi,» ütles Pedjasaar. «Ühelt poolt on Eesti laste õpitulemused maailma parimate hulgas, teisalt on Eesti õpetajate hinnangud enesekindlusele, eneseusule, eesmärgikindlusele rahvusvahelises võrdluses ühed kehvemad.»

Lisaks hariduslavale on mõlemal festivalipäeval üks haridusteema ka Mäe- ja Orulaval. Reede õhtul arutletakse, selle üle, kas klassikaline kool elab praegu oma viimaseid päevi, laupäeval püütakse jälile saada, kuhu kaob koolirõõm. Mäe- ja Orulava on ainsad lavad, mille programmi on pannud kokku arvamusfestivali meeskond.

HARIDUSLAVA KAVA

Reede, 15. august

12.30–14.00 «Kas Eesti PISA torn on viltu?»

14.00–15.30 «Kas kodulähedane hea kool on võimalik?»

16.00–17.30 «Tuleviku arhitektid: kes kujundavad meie järgmist põlvkonda?»

18.00–19.30 «Mis on ettevõtja roll Eesti hariduses?»

Laupäev, 16. august

14.00–15.00 «Millises koolis on hea õppida?»

15.00–16.00 «Milleks meile koolides hindamine?»

17.00–18.30 «Haridus kui julgeolekugarantii»

Mäe- ja Orulaval haridusteemad

Reede, 15. august

19.00–20.30 «Klassikalise kooli viimased päevad»

Laupäev, 16. august

12.30–14.00 «Kuhu kaob koolirõõm?»

Kavas üle 150 arutelu

Tänavu on arvamusfestivalil üle 150 arutelu, peale selle raadioprogrammid, festivaliklubi ja õpitoad. Teemalavasid on nii reedel kui ka laupäeval vähemalt 19.

Neli parlamendi erakonda panevad püsti oma maailmavaate kohviku, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega. Kõike seda aitab korraldada umbes 70 organisatsiooni ja üle saja vabatahtliku.

Arvamusfestivali esialgne programm on üleval festivali kodulehel (www.arvamusfestival.ee)

Registreeri end kõnelema!

Lisaks lavadele on arvamusfestivalil avatud vaba mikrofon, kus saavad sõna kõik, kel vähegi on selleks soovi. Huvilised peaksid end registreerima festivali kodulehel (www.arvamusfestival.ee). Esimene vaba mikrofoni aeg on juba broneeritud!

esmaspäev, 2. juuni 2014

Ida-Viru haridusinimesed soovivad korraldada maakondliku Huvitava Kooli mõttekoja


Reedel toimus Jõhvi Vene Gümnaasiumis kaks olulist sündmust: Huvitava Kooli nõukoja koosolek, millest võttis esmakordselt osa ka minister Jevgeni Ossinovski ning nõukoja ja ministri kohtumine Ida-Virumaa haridusinimestega, kus arutati, mil moel saab algatus aidata kaasa kohalike haridusküsimuste lahendamisele.

Nõukoja koosolekul arutati toimunud arenguid ning tehti kokkuvõte algatuse Huvitav Kool esimesest õppeaastast. Rõõm on tõdeda, et seadusandlikul ja regulatiivsel tasandil on toimunud mitmeid positiivseid arenguid, mis koolide huvitavamaks muutumist toetavad:
  • Riiklikud ainekavad on korrastatud ja lähevad peagi kinnitamisele, et neid rakendataks koolides hiljemalt septembrist 2015.
  • Kinnitatud on välishindamise kontseptsioon aastani 2020, mille alusel keskendub riiklik välishindamine senisest rohkem koolide toetamisele ning konkreetsete ainepädevuste kõrval üldpädevuste hindamisele. Ühtsed rahuloluküsimustikud, mis laiendavad vaadet kooli toimimise kohta, on osades koolides piloteeritud ning järgmisel kevadel peaksid juba kõik koolid saama vastavat e-lahendust kasutada. Samuti toimusid sel aastal katselised e-tasemetööd, kus vabatahtlikult osales 52 kooli ja 1342 õpilast üle Eesti.
  • Õpetajate taseme- ja täiendusõppe kaasajastamiseks on toimunud ülikoolide juures vastavate kompetentsikeskuste väljaarendamine, samuti on valminud kõikide õpetaja kutsetasemete kirjeldused.
Algatuse idee on hästi levinud ja pannud inimesi huvitava kooli teemal kaasa mõtlema, kuid ei maksa arvata, et olulisem on juba tehtud, rõhutasid nõukoja liikmed. Oleme alles pika teekonna alguses ning tuleb edasi pingutada selle nimel, et mõtteviis huvitavast koolist veel enam leviks. Ka minister Jevgeni Ossinovski sõnas, et peame ära kasutama head aega, mil üldiselt konservatiivses haridussüsteemis on palju asju muutumas, et hariduskorralduslike küsimuste kõrval pöörata Huvitava Kooli algatuse kaudu suuremat tähelepanu ka hariduse sisule.

Nõukoja koosolekule järgnenud Ida-Virumaa haridusinimeste kohtumisele ministri ja Huvitava Kooli nõukojaga kogunes 20 koolijuhti, maavalitsuse, noortekeskuste, noortekogude, ettevõtjate jt esindajat.

Jevgeni Ossinovski ütles kohtumise sissejuhatuseks, et haridus peab muutuma õppijakesksemaks ja selle üks loomulik osa on ka see, et kool oleks huvitav. „Õppeprotsessi huvitavamaks muutmiseks on oluline, et inimesed ei paneks kogu vastutust riigile, vaid mõtleksid, kuidas igaüks ise saab koolielu mitmekesistada. Algatus Huvitav Kool aitab luua seda mõtteviisi muutust,“ ütles minister.



Jevgeni Ossinovski Huvitava Kooli kohtumisel Ida-Viru haridusinimestega.

Kaarin Veinbergs, Ida-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja tõi välja, et Ida-Virumaal on palju organisatsioone, kes pakuvad koolidele lisavõimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. Näiteks on koolide headeks partneriteks algatus Ettevõtlik Kool, Viru Jalaväepataljon, Viru Maakohus ja Ida-Virumaa kolledžid.

Kiviõli I Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul väärib toetust iga algatus, mis aitab kaasa koolide huvitavamaks muutumisele, kuna tänaseni on Eestis kahjuks palju koolitunde, mille ainus erinevus 19. sajandi koolitunnist on tehniliste vahendite olemasolu klassiruumis. "On väga oluline, et eri algatused, nagu Huvitav Kool ja Ettevõtlik Kool teeksid omavahel koostööd ega oleks konkurendid," rõhutas Heidi Uustalu.

Kurtna Noortekeskuse juhataja Marika Markus tõi sisse noorte kaasatuse küsimuse. "Vestlustest noortega võib järeldada, et huvitavaks läheb koolielu siis, kui noor on kaasatud, kui ta saab ise kujundada oma õppeprotsessi ja oma arvamust avaldada," ütles Marika Markus ning lisas, et noortekeskused saavad selles õpetajatele appi tulla.

Sõnavõttudele järgnenud vaba arutelu kujunes emotsionaalseks ja sisukaks. Jõhvi loodava riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea tõi esile, et hariduse sisu probleeme on haridusinimesed omavahel juba aastaid arutanud, ent vajalikku muutust pole sellele vaatamata toimunud. Nõustuti, et probleemiks ongi, et haridusvälised isikud on olnud aruteludesse liiga vähe kaasatud ning muutuse loomiseks on vajalik just nn haridusväliste inimeste, eelkõige lapsevanemate mõtteviisi muutmine. Kiviõli Vene Kooli direktor Arne Piirimägi sõnul on tavapärane, et venekeelsete koolide lapsevanemad nõuavad nn traditsioonilist kooli ning sellises olukorras on koolidel keeruline õppetööd mitmekesistada. Ta selgitas, et Ida-Virumaa koolide huvitavamaks muutumiseks peab vastav mõtteviis jõudma ennekõike lapsevanemateni, kes elavad teises inforuumis.

Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniidu sõnul andis kohtumine hea selguse, mida kujutab endast algatus Huvitav Kool. „On väga tervitatav, et riik on loonud kaasamisprotsessi mille sihiks on toetada koostöövõrgustike tekkimist ning mitmekesistada koolielu läbi avatuse, haridussõprade toe ja õpetajate professionaalse arengu,“ ütles Kaseniit.

Selleks, et arutada põhjalikumalt Ida-Virumaale eripäraseid kitsaskohti ning võimalikke lahendusi Huvitava Kooli algatuse kontekstis, otsustati korraldada sügisel maakondlik mõttekoda, kus põhiroll oleks just koolivälistel inimestel ja organisatsioonidel. Lepiti kokku, et mõttekojas peaks keskenduma edulugude jagamisele ja kaasama ka õpilased. Kohapeal moodustati töörühm maakondliku mõttekoja ettevalmistamiseks, keda toetab Haridus- ja Teadusministeerium.