Õpetajad jagasid parimaid praktikaid

Täna Tartus toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päeval jagasid õpetajad uuenduslikke kogemusi ja edulugusid uurimuslikust õppest, kujundavast hindamisest ning elukestvast õppest ja karjääriplaneerimisest.
Päeva avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on Eestis palju häid näiteid koolidest, kus on õppimist edukalt huvitavaks tehtud, kuid sageli me ei tea nendest. „Selleks parimate praktikate päev ongi, et koolid saaksid üksteise headest kogemustest õppida ja ise otsustada, kas neid praktikaid üle võtta,“ ütles Laidmets.

Ettekandega „Kas meie kool on huvitav?“ esinenud Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk tõi esile, et Eestis on aastaid räägitud kooliuuenduse vajadusest ja selles suunas jõupingutusi tehtud, kuid see ei ole lahendanud õpilaste koolitüdimuse ja vähese motivatsiooni probleemi. Tema hinnangul on vaja muuta koolisüsteemi põhielemente, mis on pärit tööstusrevolutsiooni ajast: ajaline graafik, millest täpselt kinni peetakse; kõigile ühtlane tempo; koondumine gruppideks; ühesugused tegevused kõigile. „Selline süsteem on sobiv liinitööliste ettevalmistamiseks, kuid tänapäeva ühiskond vajab teistsuguste oskustega inimesi,“ ütles Lukk. Ta selgitas, et kuigi ümberkorraldusi tuleb teha ka riigi tasandil, saab iga kool juba täna muutustega algust teha ning tõi näite oma koolist, kus järgmisel õppeaastal katsetatakse õpet väljaspool klassiruume – õppimiskohana võetakse kasutusele ka koridorid.

Kujundava hindamise ja uurimusliku õppe kohta levinud müüte lükkasid näidete abil ümber Tartu Ülikooli haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe. Nad tõid välja, et kuigi levinud arvamuse kohaselt on kujundav hindamine õpetaja jaoks äärmiselt ajamahukas ja keeruline, on ka mitmeid kiiremaid ja lihtsamaid lahendusi, ning et uurimuslikul õppel ja kujundaval hindamisel on väga suur ühisosa.

Saate „Rakett69“ 1. hooaja võitja ja praegune teadustoimetaja Juhan Koppel tõi oma ettekandes Eesti koolisüsteemi taseme kinnituseks näite, et maailma tippülikoolides on meie väikest rahvaarvu arvestades väga palju eestlasi. Probleemina tõi ta aga välja asjaolu, et Eesti kool soosib faktide ja teooria õppimist ning tegeleb liiga vähe teadmiste praktilise rakendamisega. „Head õpetajad, palun kavandage oma tundidesse praktilist tööd ja reaalse eluga seotud ülesandeid,“ rõhutas ta. Samuti soovitas ta õpetajatel innustada õpilasi koolis, kontrollitud keskkonnas julgelt katsetama ja õppima ka vigadest: „Isegi Rakett69 osalejad ei julge sageli ülesannete lahendamiseks kasutada seadmeid, millega nad ei ole varem kokku puutunud,“ tõi ta näite Eesti õpilaste liigse ettevaatlikkuse kohta.

Ettekannetele järgnenud praktilistes töötubades jagasid oma kogemusi Tartu Katoliku Kooli, Randvere Kooli, Lähte Ühisgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi ja Tartu Descartes´i Lütseumi õpetajad.

Kujundava hindamise töötoad viisid läbi Lähte Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Diana Nõlvak ja Randvere kooli tegevjuht Leelo Tiisvelt. Lähte Ühisgümnaasiumis loobuti viie aasta eest hinnete panemisest I kooliastmes ning II kooliastme lõpuks minnakse hinnetele üle järk-järgult. Sellest ajast on õpetajad senisest teadlikumalt tegelenud õppimist toetava hindamisega. Viimsi Keskkoolis, mille osaks on ka Randvere kool, hakkasid õpetajad end kujundava hindamise alal täiendama 2009. aastast ja koolitavad tänaseks koolitusasutuse Uus Kool raames juba teisi.

Teiseks fookusteemaks parimate praktikate päeval oli elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Tartu Descartes´i Lütseumi karjäärikoordinaator Ardi Kärberg tutvustas kooli kogemust karjääriteenuste süsteemi arendamisel. Teist töötuba sel teemal juhendas Viljandi Gümnaasiumi õppenõustaja Raili Toikka-Tamm, kes oli elukestva õppe ja karjääri planeerimise läbiva teema hindamisvahendi üks põhikoostajatest ning testis seda oma kooli õpetajatega.

Tartu Katoliku Kooli klassiõpetajad Signe Mägi ja Marge Paluoja viisid läbi töötoad uurimuslikust õppest. Nende kooli I kooliastmes on õpe peamiselt korraldatud üldõppe vormis ehk erinevad õppeained on omavahel lõimitud ning traditsioonilisi ainetunde ei eristata. Õpetamisel kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid, sh probleemõpet, õuesõpet, rühmatöid jm. Õppetöös on rõhuasetus lapse algatusel, isetegemisel ja kogemusest õppimisel - selleks tuleb jätta lapsele suurem vabadus õppimises ning võimaldada talle uurimuslikku tegevust.

Päeva kulminatsiooniks kujunes õpetajate paneeldiskussioon, mille koosseis moodustus spontaanselt töötubades osalenutest. Arutlejad tõid esile päeva parimad osad ja kinnitasid, et sellised koostööpäevad, kus õpetajad üle riigi saavad lisaks kuulamisele ka ise aktiivselt tegutseda ja katsetada, peavad saama traditsiooniks. Arutelu jõudis õpetajate ametiuhkuse ja õpetajatöö kuvandi teemadeni. Kõnelejad leidsid, et ennekõike saavad oma ameti mainet kujundada õpetajad ise, kehastades väärtusi, mida nad soovivad edastada. Enesekriitiliselt küsiti, kuidas saab juhtuda, et õpetaja, kes on eelmisel päeval läbinud suhtlemistreeningu, karjub järgmisel päeval õpilaste peale. Toodi näiteid sellest, kuidas õpetajate toa jutud saavad muutuda kurtvatest ja nurisevatest arendavateks. Tõdeti, et oleme harjunud süüdistama süsteemi, unustades, et süsteemi kujundavad inimesed ning paljud lahendused seisavad otsustusjulguse puudumise või harjumusliku mugavuse taga.

Huvitava Kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul ei kuule nii tõsist ja otsekohest arutelu õpetajate kokkusaamistel tihti. "See tähendab, et meie õpetajad tajuvad oma jõudu ja rolli ning vajadust muutuste järele. Müüt õpetajate alahoidlikkusest on purunemas," ütles Liblik.

Osalejad said avaldada ka soovi järgmiste parimate praktikate päevade teemade osas. Aktuaalsetena nimetati kooli ja kogukonna koostööd, koolipäevakorraldust, lõimingut ning jätkuvalt õppimist toetavat hindamist. Päeva üks korraldajatest Inga Kukk Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusest avaldas lootust, et järgmisel korral õnnestub üritus korraldada veel praktilisemana ning jätta töötubades tegutsemiseks ja vahetuks aruteluks rohkem aega. „Nagu iga õppija, vajab ka õpetaja uues keskkonnas ja uue teemaga kokku puutudes aega sisseelamiseks. Kui siis aga teema paelub ja käsitlus motiveerib, vajatakse rohkem aega süvenemiseks,“ selgitas ta.

Parimate praktikate päeva korraldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. Osales ligi 100 õpetajat, koolijuhti ja haridushuvilist üle Eesti.

Parimate praktikate päeva esitluste ja töötubade materjalidega saab tutvuda http://www.curriculum.ut.ee/et/parimate-praktikate-paev .

Päeva lõpetas uurimusliku õppe näitena pühadeteemaline Ahhaa teadusteater „Imeline muna".