 |
| Kauni Sillat. Foto: Pärnu Postimees |
Mõttekoja “Huvitav kool” tööd koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi ametnike nõukoda, mis paneb kokku tegevuskava, et nüüdisajastada Eesti kooli lähtuvalt avalikkuse ootustest.
Ministeeriumi algatusel koondaski mõttekoda 3. jaanuaril Tallinna ülikooli ruumides ühise laua taha õpetajad, koolijuhid, ametnikud ja erineva eluvaldkonna esindajad – kokku 54 inimest, kelle eesmärgiks oli intensiivse mõttevahetuse järel kirja panna Eesti kooli probleemid, nende lahendused ja huvitava kooli tunnused.
Pärnumaalt osales mõttekoja töös Pärnu vabakooli seltsi juhatuse esinaine ja viie lapse ema Kauni Sillat. “Arutelul osalemiseks tuli kandideerida ja kirjutada teemakohane essee. Tundus, et kohale kutsutute seas olin Pärnumaalt ainus,” selgitas Sillat.
Mida “Huvitav kool” taotleb ja mis mulje kogu üritus jättis?
Meie lapsed on rahvusvaheliste testide järgi küll hästi targad, ent samal ajal ilmneb neis analüüsides, et Eesti koolilapsed on stressis ja õnnetud. Kooli ei minda rõõmuga. Mõttekoja seitse laudkonda pidas tuliseid arutelusid ühtekokku kuus tundi ja tulemus oli minu jaoks rõõmustav. Vabakool on alati olnud omast ajast ees ja kooli vedajad on pidanud 16 tegutsemisaasta vältel tundma, et ujutakse vastuvoolu. Nüüd tekkis mul esimest korda tunne, et ujume pärivoolu – meie ettevõtmine on muutunud Eesti kooli nüüdisajastamise protsessi lipulaevaks. Meil on välja pakkuda kogemust ja läbiproovitud lahendusi.
Pärast mõttekoda pandi kokku loetelu eesti kooli probleemidest ja huvitava kooli tunnustest. Jagage palun!
Tänase kooli probleemideks on ülepaisutatud õppekavad, mille sidusus reaalse eluga on väike. Õpetajate konkurss kooli on väikse palga tõttu olematu, koolis pole mehi. Õpitakse hinnete, mitte teadmiste pärast. Jätkuvalt on õpetaja klassi ees ainuke infoallikas ja lapsed passiivsed vastuvõtjad. Kool ei arenda õpilaste võimekust ja ettevõtlikkust, õpilase kasvatamisel pole kaasatud kogukonda.
Kuigi ministeerium on andnud koolidele võimaluse olla erinev – kasutada vaba hindamissüsteemi, valida 45minutiliste tundide asemel paindlikum lähenemine –, ei kasuta valdav enamik koole neid võimalusi. Samal ajal on Eestis juba päris palju koole, kus on koostatud õppekava nii, et see toetaks õppeprotsessi paindlikkust ja mitmekesisust. Kuna põhivastutus lapse hariduse eest on lapsevanemal, siis mida rohkem erinevaid koole ühiskonnas on, seda suurem on perede valikuvõimalus.
Mille järgi on võimalik vanemal aru saada, et tegu on huvitava kooliga, kus ilmselt õpivad ja õpetavad õnnelikud inimesed?
Sellises õppeasutuses käib õppimine ja õpetamine pinge ja põnevusega, valitseb õpihuvi, antakse positiivset tagasisidet, saadakse eduelamusi, valitseb rõõm, huumor, õpe on eluline. Õppekeskkond toetab elus hakkamasaamist, õpetajad on pühendunud ja innustunud ning kooli igapäeva on kaasatud kogukond. See väljendub selles, et nii laps kui õpetaja tahab hommikul kooli minna ja pärast kooli koju!
Saime kinnitust, et oleme õigel kursil – oleme oma õppekava sidunud huvitava elamusega ja tekitanud koolis turvalise suure pere tunde ning käinud organisatsioonina ja õppeasutusena läbi pika teekonna, mis paljudel koolidel ja koolialustajatel alles ees.
Teadus- ja haridusministeeriumil on kavas tekitada Eestis heade praktiliste kogemuste edasiandmise süsteem, kus koolidel on võimalus koostööks. Aga juba praegu on meie kool suure tähelepanu all. Juhtkonda, õpetajaid ja juhatust kutsutakse tihti esinema ning mitu korda kuus saabuvad koolitegijad üle Eesti meie kooliga tutvuma.
Silja Joon, Pärnu Postimees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar