Huvitav kool algab õpetajast, õpetaja töö väärtustamisest.
Veel huvitavam kool algab rõõmsast õpetajast.
Huvitav kool algab rõõmsast noorest meesõpetajast.
Huvitav kool ei tohi olla kampaania. Noorel, kes tuleb kooli õpetama, peab olema kindlus, et tema tööd väärtustatakse ka riigile rasketel aastatel ega tõmmata rahastusele kriipsu peale.
Huvitav kool on stabiilne ja rõõmsa atmosfääriga kool. Kool, kus õpetaja ei pea muretsema pidevalt uute ettekirjutuste ja reeglite pärast. Huvitav kool on stabiilne, kus sissetöötatud metoodikale ei tõmmata uue ministriga vett peale.
Huvitav kool algab õpetajate ettevalmistusest kõrgkoolides, kus õpetajakandidaate valitakse hoolikalt läbi mitme sõela. Õpetajate õpetajad ei tohi olla teadlased, kes ei oma mingit õpetajakogemust või toetuvad vaid paariaastasele kogemusele koolis. Parim õpetaja on kogemusega õpetaja.
Siit jõuan tagasi algusesse, kus mainisin, et õpetaja töö peab olema väärtustatud ühiskonnas ja ka rahaliselt kindlustatud. Lisan siia töökoormuse teema, mis peaks olema alla 20 tunni nädalas. Tean oma kogemusest, et õpetaja tööpäev kestab ka peale ametliku tööaja lõppu. Nii jõuab õpetaja olla ka INIMENE. Õpetaja on rõõmus ja motiveeritud, kui tal on aega oma õpilaste jaoks ja tema tööd hinnatakse juhtkonna ja kolleegide poolt.
Huvitav kool on koostöö klassiõpetaja, aineõpetaja, vajadusel psühholoogi ja eripedagoogiga. Huvitav kool on koostöö. Eesti koolis on ühe enam käitumishäirete või erivajadustega lapsi. Eripedagoog ja psühholoog on huvitavas koolis võrdväärne kolleeg õpetajaga. Nende rahastamine olgu samadel alustel õpetajatega.
Huvitav kool on selline kool, kus klassis on õpilaste arv alla kahekümne. Nii jõuab õpetaja tundma õppida kõikide laste kodusid ja õpiharjumusi. Klassis on lihtsalt vähem hääli ja seega müra väikesem. Väikesema klassikoosseisuga on mõnusam korraldada ühiseid üritusi ja väljasõite. Parem on teha rühmatööd ja avastusõpet. Õpetaja jõuab tunnis paremini tegeleda kõikide õpilastega.
Huvitavas koolis on ka abiõpetaja klassis. Nii saab abiõpetaja tegeleda tunnis erivajaduse või käitumishäiretega lapsega (lastega) ja tunni atmosfäär on rahulikum ja tunni töö sujuvam.
Huvitav kool on koostöö lastevanematega. Kooli üritusele ja ühistegemistele kaasatakse lapsevanemad. Tean Tartus kooli, kus ühiseid ülekoolilisi üritusi korraldavad igal aastal just lapsevanemad, muidugi koos lastega. Selline tegevus liidab kooliperet.
Huvitavas koolis on mõõdukal määral avastusõpet või õuesõpet. Vastavalt vajadusele ja olukorrale, mida saab otsustada ka õpetaja.
Huvitav kool on ka kindlasti kaasaegsete vahenditega tund, kus mustvalge tööleht on asendatud värvilise töölehega ja pildi kvaliteet on väga hea.
Huvitavas koolis peaks olema huviring „Põnev matemaatika“, kus reaalained tehakse poistele ja tüdrukutele huvitavaks.
Huvitav koolitund on tund, kus õpilane ise tunneb, et ON kaasatud tunni tegevusse ja tal ei jäägi aega igavust tunda. Sageli ei tee tunni tööd huvitavamaks kaasaegsed tehnikavidinad, vaid see, et õpilane saab oma arvamust avaldada või lihtsalt rääkida, mitte klassitunnis arvutiekraani vahtida.
Huvitav kool ei tohi olla kampaania. Noorel, kes tuleb kooli õpetama, peab olema kindlus, et tema tööd väärtustatakse ka riigile rasketel aastatel ega tõmmata rahastusele kriipsu peale.
Huvitav kool on stabiilne ja rõõmsa atmosfääriga kool. Kool, kus õpetaja ei pea muretsema pidevalt uute ettekirjutuste ja reeglite pärast. Huvitav kool on stabiilne, kus sissetöötatud metoodikale ei tõmmata uue ministriga vett peale.
Huvitav kool algab õpetajate ettevalmistusest kõrgkoolides, kus õpetajakandidaate valitakse hoolikalt läbi mitme sõela. Õpetajate õpetajad ei tohi olla teadlased, kes ei oma mingit õpetajakogemust või toetuvad vaid paariaastasele kogemusele koolis. Parim õpetaja on kogemusega õpetaja.
Siit jõuan tagasi algusesse, kus mainisin, et õpetaja töö peab olema väärtustatud ühiskonnas ja ka rahaliselt kindlustatud. Lisan siia töökoormuse teema, mis peaks olema alla 20 tunni nädalas. Tean oma kogemusest, et õpetaja tööpäev kestab ka peale ametliku tööaja lõppu. Nii jõuab õpetaja olla ka INIMENE. Õpetaja on rõõmus ja motiveeritud, kui tal on aega oma õpilaste jaoks ja tema tööd hinnatakse juhtkonna ja kolleegide poolt.
Huvitav kool on koostöö klassiõpetaja, aineõpetaja, vajadusel psühholoogi ja eripedagoogiga. Huvitav kool on koostöö. Eesti koolis on ühe enam käitumishäirete või erivajadustega lapsi. Eripedagoog ja psühholoog on huvitavas koolis võrdväärne kolleeg õpetajaga. Nende rahastamine olgu samadel alustel õpetajatega.
Huvitav kool on selline kool, kus klassis on õpilaste arv alla kahekümne. Nii jõuab õpetaja tundma õppida kõikide laste kodusid ja õpiharjumusi. Klassis on lihtsalt vähem hääli ja seega müra väikesem. Väikesema klassikoosseisuga on mõnusam korraldada ühiseid üritusi ja väljasõite. Parem on teha rühmatööd ja avastusõpet. Õpetaja jõuab tunnis paremini tegeleda kõikide õpilastega.
Huvitavas koolis on ka abiõpetaja klassis. Nii saab abiõpetaja tegeleda tunnis erivajaduse või käitumishäiretega lapsega (lastega) ja tunni atmosfäär on rahulikum ja tunni töö sujuvam.
Huvitav kool on koostöö lastevanematega. Kooli üritusele ja ühistegemistele kaasatakse lapsevanemad. Tean Tartus kooli, kus ühiseid ülekoolilisi üritusi korraldavad igal aastal just lapsevanemad, muidugi koos lastega. Selline tegevus liidab kooliperet.
Huvitavas koolis on mõõdukal määral avastusõpet või õuesõpet. Vastavalt vajadusele ja olukorrale, mida saab otsustada ka õpetaja.
Huvitav kool on ka kindlasti kaasaegsete vahenditega tund, kus mustvalge tööleht on asendatud värvilise töölehega ja pildi kvaliteet on väga hea.
Huvitavas koolis peaks olema huviring „Põnev matemaatika“, kus reaalained tehakse poistele ja tüdrukutele huvitavaks.
Huvitav koolitund on tund, kus õpilane ise tunneb, et ON kaasatud tunni tegevusse ja tal ei jäägi aega igavust tunda. Sageli ei tee tunni tööd huvitavamaks kaasaegsed tehnikavidinad, vaid see, et õpilane saab oma arvamust avaldada või lihtsalt rääkida, mitte klassitunnis arvutiekraani vahtida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar