esmaspäev, 23. detsember 2013

6. klassi õpilase huvitav kool

Sihtasutuse Noored Kooli tegevjuht ja Huvitava Kooli nõukoja liige Kristi Klaasmägi kirjutab 6. klassi huvitavast koolist.

Ma juba ootan esmaspäeva hommikut, eriti ajaloo projekti. Esitame seda hoopis inglise keele tunni ajal, aga ajalooõpetaja andis meile ülesanded ja juhendab ettevalmistusi. Geograafiaõpetaja juures käisime ka. Minu grupp uurib inimasustuse tekkimist. Kõige raskem oli jagada rolle, kõik tahtsid sama asja teha. Aga siis oli meil tund kokkulepete sõlmimisest ja suhtlemisest ning õpetaja aitas üksmeelele jõuda. Ma ei saanud oma sõpradega ühes grupis olla, aga see ei olegi nii hull. Isegi üks poiss, kes tuli meie kooli alles eelmisel kuul ja on natuke naljakas, on täitsa okei. Ta tõi mulle raamatu, kus on pilte minu osa kohta.

Meil käivad õpetajad kogu aeg üksteise tunde vaatlemas, isegi linna teise kooli õpetajad tulevad. Pärast tunde nad istuvad ja räägivad omavahel, ise ütlevad, et on nende kord õppida. Mu ema oli ühe päeva abiõpetaja ja õppis koos õpetajatega. Ta rääkis, et kui nemad koolis käisid, siis õpetajad ikka õpetasid ja lapsed kuulasid. Me kuulame ka, muidu ei jõua tunnis mängudeni.

Meil on palju grupitöid, mata tunnis on meil sageli võistlused. Lahendame võistkondadega ülesandeid. Kõige rohkem punkte saab selle eest, kui kõik võistkonnas oskavad ülesannet pärast lahendada. Meie võitsime, sest tunni lõpuks kõik oskasid murde taandada. See oli tegelt väga hea tunne, mitte sellepärast, et võitsime, vaid et meil oli kõige parem meeskond.

Mu vanem vend ütles, et kaks aastat tagasi olid koolis asendusõpetajad ja meie oma õpetajatel oli seminar. Kui nad tagasi tulid, olid nad teistsugused ja rääkisid ühistest kokkulepetest ja väärtustest. Ta ütleb, et nad on nüüd veidi spordimeeskonna moodi. Nad naeratavad küll palju, aga ma ei tea, kas nad enne siis ei olnudki sellised.

reede, 20. detsember 2013

Enam õuesõpet

Huvitava Kooli nõukoja liige ja vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand leiab, et üheks viisiks kooli huvitavamaks muuta on õuesõppe suurem kasutamine.

Esimese väikse sammuna võiks põhikoolis ja eriti algkoolis lihtsate vahenditega suurendada õuesõppe osakaalu. Kurdetakse, et lapsed on väsinud ja pikk pime talv rõhub. Seetõttu on justkui põhjendatud kolmekuuline suvevaheaeg. Tegelikult ei ole füsioloogiliselt võimalik valgust varuks koguda ja koolipäevi tuleks aasta vältel nii korraldada, et valgel ajal viibitaks õues. Algkoolis võiks muuta pigem reegliks kui erandiks õuesõppe − loodusõpetuse tunnid on pargis, metsas, looduses. See ei nõua mingit lisaressurssi, lihtsalt mõtteviisi muutust. Sama põhimõtet saaks rakendada ka ajaloo ja paljude teiste ainete jaoks.

Keset koolipäeva võiks olla pikem vahetund, kus lapsed saavad õues olla. Seda praktiseeritakse paljudes maades, ka Soomes, kus kliima meie omast sugugi parem ei ole.

Kooli teeks praegusest huvitavamaks integreeritud õppekava, kus eri ainetes käsitletaks sama teema eri tahke erinevate vahenditega. Sellele aitaks kaasa õpetajate kvalifikatsiooni duubeldamine: näiteks geograafiaõpetaja võiks olla ka kehalise kasvatuse õpetaja, matemaatikaõpetaja muusikaõpetaja jne.

neljapäev, 19. detsember 2013

Noortekeskus aitab nii noori kui ka vanu

Huvitava Kooli nõukoja liige ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort kirjutab vajadusest noortekeskuste ja koolide suurema koostöö järele.

Noortekeskuste toetusprogrammid pakuvad aineõpetajaile abi tundide läbiviimiseks.

Tänapäeval on noorsootöö koolides esindatud peamiselt huvitegevuse kaudu. Järjest enam teevad koolidega koostööd aga ka noortekeskused. Noortekeskuste noorsootöötajad ei asenda siiski kooli huvijuhti, vaid on üks osa noort ümbritsevas võrgustikus.

Eestis on 220 noortekeskust, mille võimalused erinevad suuresti. Kuid ühine on see, et nad on loodud noorte toel, nende eelistustest lähtuvalt ning huve ja vajadusi silmas pidades. Ligi 30% noortekeskustest on andnud märku järjest elavamast koostööst. Pakkuda on noortele nii kompetentsust töötajate näol kui ka tegevusvahendeid ja ruume. Noortekeskus on noore ümber oleva võrgustiku üks lüli, sotsialiseerumis- ja arengukeskkond, kuhu minna pärast kooli. Koostöö toimib vajaduste alusel.

Häid näiteid koolide ja huvikoolide koostööst võib tuua Eesti igast nurgast. Tartus kutsuti näiteks noortekeskuse esindus kooli, et toetada õpetajaid, kaasamaks käitumisraskustega noori draamaõppe metoodika kaudu paremini õppetöösse, et muuta klass toimivaks meeskonnaks.

Koostatud on voldik „Noorte­kes­kuste toetavad programmid koolidele 2013/2014”. Eestimaa eri paigus − Tartus, Tallinnas, Põltsamaal, Rõuges, Maidlas jm − on koos kooliga ellu viidud eri ainekavasid (projektiõpe, ühiskonnaõpetus, kodundus, keeleõpe) ja temaatilisi klassijuhatajatunde. Noorsootöö oskusteavet ja kompetentsust kasutatakse ainekavade elluviimise toetamisel. Koostööd on tehtud peamiselt aineõpetajate, ainesektsioonide või klassijuhatajatega.

Keilas on noortekeskus kutsutud toetama lapsevanemaid, et rääkida lastele kiusamise, mõnuainete ja koolistressi teemal. Kurtnas ja Põltsamaal on noortekeskus olnud abiks seksuaaltervise ja tervisliku toitumise koolituste korraldamisel, koostööd on tehtud kooli tervisenõukoguga. Ka mitmed kodundustunnid toimuvad noortekeskuste ruumes, sest tunni läbiviimisel saavad abiks olla eri riikide vabatahtlikud, kes õpetavad tegema traditsioonilisi toite.

On juba tavapärane, et kooli traditsioonilised üritused, nagu klassiõhtud, jõulupeod, kontserdid jms viiakse läbi noortekeskustes, sest neid on keskuses mõnikord mõjusam korraldada.


Keskus tuleb kooli

Lisaks ruumidele pakutakse temaatilisi töötubasid. Koostööd tehakse peamiselt huvijuhtide ja klassijuhatajatega. Vahel juhtub ka nii, et noortekeskus tuleb oma ressurssidega hoopis kooli ja sisustab vahetunde, see on mobiilse noorsootöö üks suundi. Nii saavad noored infot piirkonna noorsootöö tegevusvõimalustest ning noorsootöötaja leiab väärtuslikke kontakte kohalike noorte seast. Viimased näited saab tuua Jürist, Tallinnast ja Randverest.

Võrgustiku aspektist on oluline tuua välja noortekeskuste koostöö nii karjäärispetsialisti kui ka tugi­spetsialistidega: psühholoogide ja sotsiaalpedagoogidega. Noortekeskused korraldavad temaatilisi töötubasid ennetuse teemal, tööelu tutvustavat tegevust, koordineerivad noortele suunatud vabatahtlikku tegevust, pakuvad tasuta huvitegevust jne.

Keila koolis said noored viimati panna proovile oma meeled, nad osalesid interaktiivsetes töötubades, tunnetades, mida tähendab, kui oled pime, kurt või ei saa käsi ja jalgu liigutada. Psühholoogiaõpetaja tunnustas osapoolte koostööd.

Võru noortekeskus pakub aga õppenõustamist ja mitmed Eesti noortekeskused asendavadki nn pikapäevateenust, kaasates „vanemad” noored väiksemaid õpetama. Ühiseid lahendusi leides saame toetada noore arengut ning luua elutervet kooli- ja klassikeskkonda.

Ilmselt on iga õpetaja ja noorsootöötaja nõus, et ühine koostöö on vajalik, kuid suurim kitsaskoht on noorte sage puudumine tunnist, mis tekitab probleeme ainekavade täitmisel. Seetõttu tuleb arutada, kuidas kahte valdkonda veelgi paremini üksteist toetama panna.

Kogudes mõtteid „Huvitava kooli” ideekonkursiks, tõid noortekeskused välja mitmeid võimalikke lahendusi, mida on üksikutes piirkondades ka juba katsetatud. Oluline on, et koostöö tulemusel jälgitaks, et noore/õpilase tegevus on jõukohane, ja võimaldataks mitmekülgseid kogemusi eri kultuurivaldkondadest. Samuti on tähtis, et  antaks võimalus kasutada teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, seostataks eri valdkondades õpitavat igapäevaeluga, loodaks võimalusi tulla toime erinevates sotsiaalsetes suhetes ja kasutataks ajakohast õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõppemeetodeid.

Suur osa noortekeskustest on koostööks valmis. Kas ka koolid?

reede, 6. detsember 2013

Võtmesõna on lõiming

Huvitava Kooli nõukotta valitud Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Kristi Saadoja kirjutas mõttekonkursil õppimise lõimitusest.

Kool on huvitav siis, kui koolis käsitletud teemad kõnetavad õpilasi.

Igasuguse õppimise eeldus on kogemus. Ma ei saa vastata küsimusele, mille eeldatava vastuse taust ning põhimõte pole selge. Siit järeldus: iga uus teadmine ja oskus kinnistub eelnevale ning täiendab seda.

Lõimitus, süsteemsus, selgus ja järjepidevus annavad õppimisele mõõtme, kus õppija võtab ise vastu otsuseid ning näeb valikuid.

Praktiline teadmine on kontekstiline. Seetõttu ei saa eeldada, et üht teadmist saab rakendada teises kontekstis uut juurde õppimata.

Mis on põhikooli esmane ülesanne? Õpetada lapsi õppima ning õpitut rakendama.
Esimeses kooliastmes on õppeainete lõiming ja praktilisus kergemini hoomatav, sest aineid on omavahel oluliselt kergem siduda. Teine ja kolmas kooliaste on keerulisemas olukorras. Õpetajate koostöö hakkab seal lonkama. Miks? Kas tõesti on see kurikael õppekava?

Kus on lahendused?

Võtmesõna on õpetajate koostöö ja lõimingu jõulisem propageerimine ning rakendamine. Teoreetiliselt on õpetajad lõimingust teadlikud, kuid mingil põhjusel ei rakenda oma teadmisi. Üks lahendus on professionaalsete õpetajate ühenduste koostöö, et seeläbi avardada lõiminguvalmidust.
Elulähedus − faktid, elulised näited, tegevused = praktilisus. Õpilane loob praktilise tegevusega lisaväärtust, mis kinnitab eelnevaid teadmisi.

Õppematerjalide korrastatus ning analüüs − oluline, et õppekirjandusele on siiski kinnitatud reeglid, mis toetavad õppija ealisi iseärasusi, lõimitust ja süsteemsust. Professionaalsetes õpetajate ühendustes on kompetentsus, mis toetab õppematerjali igakülgset analüüsimist, kasvatusteaduslik kompetentsus on ülikoolides = praktikute ja teadlaste koostöö.

Hinnangud ja kommentaarid on õppe jõukohastamise ja õpilase positiivse eneseteadvuse arendajad.
Süsteemi korrastatus tagab võrdsed võimalused, koostöö.

Õpetaja taseme- ja täienduskoolitus − õpetajaks õppija on teadlik valikutegija.

Kas ei oleks mõistlik koondada õpetajaharidus siiski ühe mütsi alla? Jään selle juurde, et praktika ja teadus peavad käima käsikäes, ning ülikoolid on siin aineühenduste tugevad partnerid. Ja vastupidi.
Ikkagi julgen ma väita, et on koole, kus on huvitav õppida, ja on õpetajaid, kes suudavad õpilasi õppetöös huvitavalt juhendada.

esmaspäev, 2. detsember 2013

Huvitava Kooli nõukojast saab hariduse kriitiline sõber


Huvitava Kooli nõukoja esmakordsel kogunemisel lepiti kokku, et nõukojast saab hariduse kriitiline sõber, kes esitab ideid ja lahendusi kooli huvitavamaks muutmiseks ning hindab ka kavandatud tegevuste vastavust ühiskonna ootustele.


Algatuse koordinaator Pille Liblik tutvustas Huvitava Kooli ideekonkursi tulemusi ja ministeeriumi senised tegevussuundi kooli huvitavamaks muutmiseks. „Nõukoda aitab kaasa Huvitava Kooli eesmärkidele – suurendada üldhariduses loovust, parandada koostööd ja kasvatada usaldust kooli suhtes – ehk siis muuta Eesti kool niisuguseks, kus on huvitav õppida ja töötada,“ ütles Pille Liblik. 

Kohtumisel jõuti üksmeelele selles, et Huvitav Kool loob uusi ja huvitavaid võimalusi, kuid ei muuda kooli põhiolemust olla jätkuvalt õppimise koht, kus tuleb taluda ka rutiini. Eesti hariduses on kujunemas uus mõtteviis, mis lähtub pigem õpetajate, koolijuhtide ja kogukonna sisemisest motivatsioonist ning koostöövalmidusest. 

Minister Jaak Aaviksoo sõnul jõuamegi huvitava koolini läbi lihtsa matemaatilise tehte, kui liidame omavahel eduelamuse ja väljakutse jõukohasuse nii õpilastele kui ka õpetajatele. „Koolid on edukad siis, kui õpetaja staatus on tugev, lapsevanemad suhtuvad kooli positiivselt ning õpilastel on eduelamus,“ lisas ta. 

Nõukoja liikmed rõhutasid vajadust viia koolis tähelepanu lõpptulemuselt protsessile, mis eeldab ka püsivust ja keskendumisvõimet. Protsessi huvitavaks muutmine eeldab panust kõikidelt kooliga seotud osapooltelt, siis tuleb ka hea lõpptulemus. Samuti räägiti sellest, et praegu tunduvad koolist kõnelemisel kõige tähtsamad olevat hinded – kui laste käest küsida, mida te õppisite ja kuidas läks, siis nad ütlevad, et hästi, kahte ei saanud. Toodi välja, et oleks hea, kui lapsed koju tulles räägiksid, mida huvitavat nad koolis tegid. 

Nõukoja koosolekul vahetati veel mõtteid kooli ja kogukonna lähendamise, e-õppekeskkondade mõjususe, heade praktikate levitamise ja laialdase kasutuselevõtu üle. Lepiti kokku, et kohe uue aasta alguses, 3. jaanuaril korraldatakse koos koolirahvaga Huvitava Kooli mõttekoda, kus on nii nõukoja liikmetel kui ka ideekirjelduste autoritel oluline roll.