esmaspäev, 5. detsember 2016

Sügiskonverentsi "Õppimise ruum" ettekanded ja Kadri Klementi kokkuvõte

Klikates SIIA leiad kõik konverentsi ettekanded pdf-formaadis!


KONVERENTSIL TOIMUNUD TÖÖTUBADE KOKKUVÕTE
Autor: Kadri Klementi (arhitekt)

29.-30. novembril toimunud Huvitava Kooli konverentsil “Õppimise ruum” arutleti vaimset, sotsiaalset ja füüsilist ruumi siduva tervikliku koolikeskkonna üle. Kahe intensiivse ja inspireeriva päeva kokkuvõtte arhitekti vaatenurgast ehk ruumiteemaliste tähelepanekutega

Juhuslikus järjekorras ruumiteemalisi tähelepanekuid Huvitava Kooli konverentsilt “Õppimise ruum”:

* Nii mõnigi konverentsi ligi paarikümne töötoa moderaatoritest märkis, et nende töötoas ruumist pigem ei räägitud. Töötoa sisulisest kokkuvõttest aga ilmnes, et tegelikult räägiti küll. Kuigi töötoa fookus võis olla mujal, on õppesisu ja -keskkond alati seotud ja üht ilma teiseta arutada on üpriski võimatu. Soovime moderaatoritele edaspidiseks ruumiliste teemade julget märkamist ja äratundmist!
Kadri Klementi
* Konverentsilt jäi meelde koolirahva entusiasm ja julge pealehakkamine ruumiliste muudatuste läbiproovimisel. Eeskujulik! Selleks, et tegutsemisindu üha edasi - uutele avastamata maadele - aidata, soovitame muutust plaanides esitada endale lihtne kontrollküsimus: kas plaani tulemuseks on istumisvõimaluste lisandumine? Koolis, teadagi, on istumiseks väga palju kohti, ja vaeslapse osas on just kõiksugu muud tegevused. Mõelge läbi, mitut eri asendit/tegevust teie koolimaja pakub. Mitmekesistage! (Heade mõtete kogumiseks kaasake ka õpilaste fantaasiat!)
Tartu Tamme Gümnaasiumi avatud raamatukogu
* Mitmel korral jõudis arutelu nii abstraktse kui konkreetse kooliruumi lähteülesandeni. Milline on üks hea kaasaegne kool? Paistis, et tihti olid mõtetel seitsmepenikoormasaapad jalas ja hoogsa sammuga jäi vahele esimene ja ehk isegi kõige olulisem küsimus: miks? Ruumi-ideed on vastupandamatult põnevad (arhitektina mõistan seda täielikult!), kuid enne kui asuda kirglikku väitlusesse teistmoodi klassi, puhkenurga või väliruumi kujunduse üle, tasub läbi arutada, MIKS meil üht või teist vaja oleks. Milliseid õpitegevusi see toetab? Milliseid pädevusi arendab ja kuidas? Milliseid väärtuseid õpetab? Kes oleme meie? Kuidas me õpetame? Kuidas me õpime?
EKA tudengid kavandasid õpperuumi
* Kannatlikult konverentsitoolil istuva publiku fantaasiat lennutas liikumise ja liikuvuse teema. Seda jätkus nii tõsistesse aruteludesse kui naljaviskamisse. Et oleks üht lihtsam teisest eristada, tundus paslik meelde tuletada sõna jõudu. Kas kooliruum, mida veel ei ole, aga mida alles sõnades ehitame, on liikuma kutsuv või liikuma sundiv? Liikumisharjumust kasvatav ruum pakub võimalusi (nt õues on põnev ja sinna on mugav minna või vahetunnis saab loominguliselt kõõluda). Tunni ajal liikumine ei peaks olema niisama sportimine, vaid toetama arusaamist liikumisest (asendivahetusest, keskkonnavahetusest) kui töötamise ja kestva töövõime loomulikult osast. Liikuma saab ka sundida (nt tunniplaaniga ehk klassidevahelise distantsiga või käsuga), kuid sisulise ja püsiva muutuse (liikuva eluviisi) saavutamiseks tuleb kuulda kutset.
Konverentsi teise päeva alguses pandi kuulajad kohe liikuma
* Digitööriistad on kõne all ilmselt igal konverentsil sõltumata teemast - on need ju meie igapäevased töövahendid. Digiruumi ja päris ruumi lõimimise küsimus on ääretult põnev ja pakub meile veel kõvasti avastamist. Kindlasti ei väljendu nende ühisala vaid arvutiklassina (meenutagem siinkohal ka Anna Kristin Sigurðardóttiri viidet uurimusele, millest selgus, et need on noorte arvates kooli kõige ebameeldivamad klassid). Digi- ja füüsilise ruumi ühendamine on tõeline väljakutse meie fantaasiale. Milline digipõhine õpitegevus võiks panna lapsed ja päris ruumis liikuma samamoodi nagu Pokemon GO? Kas tutvustada tänastele noortele mobiiliklassikat - ussimängu - aga olles digitaalsed ussid päris ruumis? Kuidas toimiks digigeopeitus?
Anna Kristin Sigurðardóttir Islandi Ülikoolist
* Hea ruum üksi ei ole võluvits. Selleks, et (hea, aga ka hetkel veidike kesise) ruumi kõiki võimalusi kasutada, on vajalik ruumiharidus: oskus märgata ruumi ja ennast selles. Nagu iga osavuse puhul, teeb ka siin harjutamine meistriks. Kasutagem ruumiõppe õppevara - koolimaja - oskuslikult! Vaata ka www.ruumiharidus.ee
Tartu Tervisehoiu Kõrgkool
* Koolimaja on rätsepatöö, mis sõltub kontekstist ja kooliperest. Koolimajad on ja peavadki olema erinevad, sest häid lahendusi on palju. Alati leidub ka keegi, kes sellest lahendusest ei võida (näiteks kus õpib see, kellele avatud ruum ei sobi?) - temalgi peab olema võimalus leida oma parimaks arenguks sobiv keskkond.
Tartu Tervisehoiu Kõrgkool
* Kokkuvõtte kokkuvõttena ning kõige suurema ja tähtsama mõttena jäi kõlama koostöö kogukonnaga ning dialoog arhitektide ja koolirahva vahel. Kõige paremad õppimise ruumid sünnivad siis, kui tavaks saab koostöine koolikavandamine. Põnevate taaskohtumisteni!

esmaspäev, 28. november 2016

Renoveeritud või renoveerimata, (kas) selles on võimalus?

Oleme praeguseks hetkeks harjunud, et õppimine võib toimuda igal pool ega kipu enam niivõrd õppetööd klassiruumi suruma. Sellegipoolest toimub suurem osa õppest koolimajas ning kooli füüsiline keskkond, mille hulka kuuluvad ka kooliõu, spordirajatised, parkla, kooliaed, on igapäevase töömeeleolu ja tegutsemise seisukohalt väga olulised.

Remontimata koolimajal pole ainult negatiivsed küljed. Meie leiame, et oli ka palju positiivset. Päris suurel hulgal loovust äratab soov tegutseda selle nimelt, et õppimise füüsiline keskkond muutuks paremaks - kriitiline mõtlemine, ettevõtlikkus, et paremaks muuta, loovus. Remonditud majas võib tahe midagi paremaks muuta suikuda ja tekkida pigem visioon, et keegi teine hoolitseb puhtuse, ilu ja korra eest.


Üheks plussiks on kindlasti „kõnelevad seinad“ - kõike võis kõikjale riputada ja lõpuks, kui kohe-kohe oli remont algamas, võis ka kõikjale kirjutada, joonistada.


Üheks miinuseks võib kindlasti lugeda seda, et õppetöö toimus reeglina ainult klassiruumis, sest ülejäänud kohad olid veel kõledamad/koledamad.

Meile tundub, et Kiviõli I Keskkooli jaoks oli edasiste arengute seisukohast äärmiselt oluline vahepealne n-ö asendusmajade periood ehk aeg, mil meie koolimaja oli remondis. Miks? Saime teha algust hoopis teistmoodi väärtushinnangute väljakujunemiseks.

Kummaliselt kombel kasvatas eraldi majades õppimine kokkuhoidmise tunnet. Kui õpetajad kohtusid pikal töökoosolekul kord nädalas, siis töötati efektiivsemalt, sest tunnetati aja väärtuslikkust. Aktused, kuhu koolipere kogunes, kandsid lisaväärtust, sest ka õpilased tunnetasid, et üle pika aja saab koolikaaslastega koos olla.

Taoline erinevate majade vahel pendeldamine, õppetöö ja koosolekute organiseerimine muutis leidlikuks nii õpilasi kui ka õpetajaid. Kõik osapooled pidid olema head aja- ja tegevuseplaneerijad – pidi läbi mõtlema, arvestama väga paljude eritingimustega, näiteks tunnid erinevates majades, ajaplaneerimine, kas kõik vajaminevad asjad on kaasas?


Kuna söömine toimus n-ö vanas koolimajas ja kehalise kasvatuse tunnid võimlas ning ujulas, siis võimaldas see iga päev ja iga ilmaga õues liikumist. Õpetajate jaoks oli see ideaalne võimalus uute kolleegidega või uue kolleegina teistega tuttavamaks saada. Praegu uues majas, kui vajame õpetajatega koostöö aega, peame tehislikult proovima liikumistunni sisse harjutamist – seega võib öelda, et liikumisharjumusele ning koostööle mõjus asenduspindade periood väga hästi.

Ülimalt suureks plussiks osutus harjumus toimida ilma koolikellata. Üsna varsti peale remonditud majja tagasitulekut loobusimegi koolikellast ja see on muutnud meie õppetöö ja koolipäevad sujuvamaks ning stressivabamaks.

Loomulikult oli taolisel majadevahelisel pendeldamisel ka negatiivseid külgi. Näiteks õppevahendid - kui õpetaja liigub erinevatesse majadesse, siis on raske igale poole näiteks klassikomplekti ulatuses sõnaraamatuid kaasas kanda, digivahendite kasutamine (arvutid, lapakad, projektor) vms.

Tagasi remonditud koolimajja tulekut ootas kogu koolipere kaua ja rõõmustasime kõik üheskoos väga, kui see hetk kätte jõudis. Võib öelda, et päris alguses võis puhas ja remonditud hoone olla isegi loovuse, ettevõtlikkuse ja „äge“ õppe takistuseks – puhtus ja seinte süütus võib tekitada olukorra, et seintele ei tohi midagi panna, nt õpilaste töid, plakateid jms; pidevalt jälgitakse õpilaste tegemisi (kuhu panevad käed, kuhu istuvad ja kuidas astuvad).

Tõsi küll, see oli ainult alguse „tagasilöök“, sest esteetiline pilt aitab kaasa tervikliku kodaniku kasvatamisele, aitab suunata hoidma ja austama enda ümber puhtust ja korda. Oleme aru saanud, et ümbritsev ilus ja puhtus paneb sellest ka rohkem hoolima ja uut ilu looma :)

Remonditud maja andis head võimalused klassiruumi paigutamiseks just nii, nagu on hetkevajadused – uus „õhulisem“ ja väiksem mööbel. Lisaks klassiruumile on nüüd võimalus õppida kõikjal mujal koolimajas: raamatukogus, koridorides, aulas, õpilaste puhkeruumis.


Koolijuhil on remonditud majas võimalik olla reaalselt õppeprotsessi juht, mitte remondimees-administraator, võimalus tegeleda sisuga ja mitte keskenduda vormile.

Ilu meie ümber on toonud ka ilu meie sisse. Oleme ümber kujundanud oma kooli väärtused ning meie ülimaks eesmärgiks on Kiviõli I Keskkoolis ilu hoida ja kasvatada.

ILUS INIMENE – ilus, loov, uudishimulik, suhtleja, innustuv, naerusuine, infovaldaja, mõtlev, ettevõtlik, nutikas ja eluline – just sellised oleme meie, õpetajad, ja just sellised on meie õpilased.

Direktor Heidi Uustalu, eesti keele teise keelena ja meedia õpetaja Maria Uuetoa ning eesti keele õpetaja Anu Vau mõtted kirjutas kokku Anu Vau.

pühapäev, 27. november 2016

Nissi Põhikool keskendub elulisele ja kaasavale õppele

Nissi Põhikooli eripäraks ja tugevuseks on see, et oleme optimaalse õpilaste arvuga kogukonna kool väikeses maakohas. Kooli eesmärgiks on see, et õppimine ja õpetamine oleks arendav, huvitav ning pakuks piisavat akadeemilist pingutust. Töötoas räägime sellest, kuidas kaasame õpilasi ja lapsevanemaid meie igapäevasesse kooliellu ja mida oleme teinud selleks, et kool oleks turvaline koht ja õppimine pakuks rõõmu.

Nissi Põhikooli koolipere
Meil on uus ja kaasaegne, avar ja väga ilus koolihoone (valmis 2006. aastal). Koolimaja arhitektuur toetab hubase ja turvalise keskkonna loomist. Planeerimisel arvestasime koolipere erinevate vajadustega, turvalisusega ja heaoluga. Kooli sisustus ja õppevahendid toetavad igati kaasaegsete õppemeetodite kasutamist. Meie koolipere on sobiva suurusega, et ühekoos tegutseda ja tunda rõõmu koos õppimisest.

Meie toetav jõud

Meie koolil on aktiivne, kooli tegevusi toetav ja koolielu küsimustes nõuandev hoolekogu, kes käib regulaarselt koos ja teeb ettepanekuid koolielu paremaks korraldamiseks. Lastevanemate hoolekogu aitab organiseerida üritusi ning tervitab ja peab kooliperet meeles tähtpäevadel. Ühiselt tegutseme laste ja ka täiskasvanute turvalisuse ning liiklusohutuse teemadega.

Meie koolipere

Meie kooli üritusi aitavad korraldada ja nendel osalevad alati lapsevanemad. Kord aastas toimub „Avatud tunni nädal“, kus ka lapsevanemad annavad koolis õpilastele tunde. Sageli on lapsevanemad koos õpetajaga laste saatjateks õppekäikudel ja koolivälistel üritustel. Väga aktiivsed on lapsevanemad traditsioonilistel ühisüritustel. Perepäev on ka üks suurepärane näide koostööst. Üritus saab teoks õpilaste, õpetajate, vilistlaste, lapsevanemate, kohalike ettevõtete ja sponsorite koostöös. Kooli kohvikutenädalal on lapsevanemad lastele abiks ja toeks. Mitmed lapsevanemad on õues õppe eestvedajateks.

Meie õpilased räägivad koolielule kaasa

Kooli 5. -9. klassi õpilaste seas viiakse läbi rahuloluküsitlus. Koolis töötab õpilasesindus, kuhu kuuluvad õpilased 5.- 9. klassist. Koolielu puudutavad olulised küsimused arutatakse õpilasesindusega läbi. Õpilasesinduses saavad õpilased tõstatada koolielus lahendamist vajavaid küsimusi ja pakkuda välja võimalikke lahendusi. Õpilasesindus on eestvedajaks ja aitab korraldada kooli üritusi. Pärast iga toimunud üritust annab tagasisidet ja teeb ettepanekuid nende paremaks korraldamiseks.

Töötoas toovad näiteid ka õpilased ise. Kohtumiseni töötoas!

reede, 25. november 2016

Kuidas lõimida digi oskuslikult õppetöösse? Loe Tabivere Põhikooli eduka praktika kohta


Tabivere Põhikoolis on ühtse digiruumi loomisega on süsteemselt tegeletud 4 aastat. Õpetajad on välja selgitanud, millised digiülesanded klassiti ja kooliastmeti soovitatavad ja arendavad on, et tagada õpilaste digipädevus kooliastme ja põhikooli lõpuks.
Tabivere põhikooli direktor ja teksti autor Piret Siivet
Need, kes õpetavad, peavad ennekõike ise õppima
Peaaegu sama kaua on koolis kasutusel olnud ka iPadid. 2014/2015. õppeaastal toimusid igal nädalal iPadi tunnid õpetajatele, kus enda kooli õpetajad tutvustasid erinevaid rakendusi, mida õppetöös kasutatakse. Järgmisel õppeaastal toimusid igal nädalal siseseminarid õpetajalt õpetajale, kus tutvustati koolitustelt saadud mõtteid ja metoodikat. Käesoleval õppeaastal jätkub õpetajalt õpetajale sisekoolituse praktika ning koolivaheaegadel toimuvad ikka seminarid, mille mõtteks on ühtse väärtusruumi kujundamine.

Õpetajate koolitus
2015. aasta alguseks olime õpetajatega jõudnud iPadide rakendamisel õppetöösse juba sellisesse seisu, et viisime kevadel läbi Jõgevamaa õpetajatele koolitussarja „Digipädevus õpetamisel ja õppimisel“ ning 2016.aastal „Digiajastu õpetaja“. 2015 ja 2016 sügisel korraldas kool Jõgevamaa õpetajatele parimate praktikate päeva, kus suures osas jagasid meie kooli õpetajad enda parimaid praktikaid, sh digiõppega seonduvalt. Koolitusi ja esinemisi digipraktika jagamiseks väljaspool kooli on jagunud teisigi.

Digi kui täiesti tavaline õppetöö osa

Koolis kasutatakse iPade alates 1. klassist nii harjutamiseks ja kinnistamiseks, info otsimiseks kui ka ainetundides digiloomeks. Õpilased koostavad näiteks fotojutustusi, e-raamatuid, filme, kollaaže. Digitööde jaoks on loodud hindamismudelid, mille alusel hindavad ka kaasõpilased valminud töid. Meie koolis on tavaline, et õpilased liiguvad koolimajas tundide ajal ringi iPadid käes, sest on vaja kas pildistada, filmida või lugeda vaikses kohas teksti oma tööle. Võib juhtuda, et klassiruumis viibib tunni ajal vaid õpetaja, kes paigal olles saab vajadusel õpilasi juhendada.  

1. klassi tund iPadidega
Alates 3. klassist on aineõpetus integreeritud infotehnoloogiaga, kooli õppekavas on fikseeritud, milline aine millises klassis. Sisuliselt tähendab see seda, et üks tund nädalas (näiteks 3. klassi eesti keel) toimub arvutiklassis, tunni valmistavad ja viivad koos läbi aineõpetaja ja arvutiõpetaja. Kooli eripäraks on kindlasti ka see, et 7. klassis on pärandilugu integreeritud infotehnoloogiaga ning 8. klassi füüsika robootikaga.
Pärandilugu
Alates 6. klassist töötavad õpilased Google’i keskkonnas, õpivad looma enda digimappi, tegema koostööd kaasõpilaste ja õpetajatega. Õpilane ei pea ülesande lõpetamiseks viibima kindlasti kooli arvutiklassis, vaid võib seda teha ükskõik millises teises seadmes. Õpetajad annavad samas keskkonnas tagasisidet ja loovad võimaluse ülesandeid täiendada ja parandada. Üks võimalus õppimiseks ja tagasisidestamiseks on erinevad e-keskkonnad (õpik.ee, Õpiveeb, Miksike, Koolielu). On palju erinevaid võimalusi ülesannete loomiseks, üksi või koos lahendamiseks (LearningApps, Kahoot, Quizlet, GeoGebra jm). Õpilased saavad üle vaadata õpetaja lisatud materjale, täita koduülesandeid, teste ja kontrolltöid.
Pikapäevarühmas
Koolis on au sees ka liikumine ja tervis

Õpilastele antakse isiklikke nutiseadmeid või kooli iPade kasutades ülesandeid ka väljaspool koolimaja liikudes, näiteks pildistada kodukoha pärandi objekte, määrata linde, puid, taimi või liikuda kujundeid luues või pidada fotojahti. 


5. klassi fotojutustus
Meie koolis kaks wifi-võrku, üks parooliga õppetöö tarbeks, teine vabaks kasutuseks. Õpilastel on lubatud tunnivälisel ajal kasutada enda nutiseadmeid, tunnis ja kooli üritustel peavad aga need asuma koolikotis. Õpilane kasutab tunnis nutivahendeid õpetaja loal. Selliselt kokkulepitud reeglid, mida kõik järgivad, on taganud rahuliku õhkkonna ainetundides.

Õpilased ei ole kogu aeg oma nutiseadmes ja kõigil neid ei olegi. Vahetundides on algklassi õpilastel lubatud mängida jooksumänge kahes koridoris, vanemad õpilased liiguvad rahulikult mööda koolimaja koridore ja suhtlevad omavahel. Meie koolis on au sees ka traditsioonid, keskkonnahoid, sport ja tervis. Digi ei ole esikohal ja ainus suund, kuhu panustame. Mina arvan, et kool ei peaks digipädevuse osas olema tagaajaja rollis, vaid pigem suunaja ja innustaja!

reede, 18. november 2016

Millest me räägime, kui me räägime õppimise ruumist?

Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Järgnevalt saate aimu, millest me räägime, kui me räägime õppimise ruumist ehk millised ettekanded ja sessioonid meid ees ootavad! Mõningatest kirjutame hiljem ka pikemalt ;)


Koolijuhi ja sisekujundaja pedagoogiline dialoog
Alo Savi Põlva Gümnaasiumist, Maire Reest Maarjamaa Hariduskolleegiumist ja Andres Kampmann Oru Koolist ning sisearhitekt Pille Lausmäe

Modereerib Urmo Reitav (Viljandi Hariduse Arengufond)

Millal ja kuidas sisekujundajaga koostööd teha, et kooli õppekeskkonda kõige tõhusamalt paremaks muuta? Mis on sisearhitektuuri elemendid, mis õppimise ruumi kõige enam mõjutavad? Kolm koolijuhti räägivad oma kogemustest ning neile sekundeerib Viljandi Gümnaasiumi sisearhitekt Pille Lausing.

 

Üks eesmärk – eri võimalused renoveeritud ja renoveerimata majades
Heidi Uustalu, Anu Vau ja Maria Uuetoa Kiviõli I Keskkoolist, Jaan Reimund ja Ivo Rüütmaa Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist ja Karin Lukk Tartu Kivilinna Koolist

Renoveeritud või renoveerimata, selles on võimalus?! Kiviõli räägib sellest, kuidas kooliuuenduste aega on mõjutanud elu renoveerimata koolimajas, ehituse ajal kolmes asendusmajas ja nüüd renoveeritud hoones. Juttu tuleb takistustest ja võimalustest, muredest ja rõõmudest, mida see aeg kooliperele pakkus. Arutleme selle üle, kas „uus pakend“ on andnud lisahoogu või on olnud mõnikord ka „piduriks“.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi koolimaja renoveeriti aastatel 2007–2009. Juurdeehitusena valmis Sadolin Spordihoone. Arutame, kuidas läbimõeldud värvilahenduse ja otstarbeka ruumipaigutuse abil kujundada meeldivat õppekeskkonda kogu kooliperele. 




Tartu Kivilinna Kool on ehitatud 1985. aastal. Koolimaja ruumiline lahendus on traditsiooniline ja renoveerimist ei paista lähiaastatel tulevat. See tähendab, et koolil tuleb olla loov ja leida võimalusi, kuidas kujundada renoveerimata koolis õppekeskkonda nii, et see toetaks parimal viisil laste õppimist. Tutvustame mõtteid ja ideid, mida oleme õpetajate ja õpilastega üheskoos välja töötanud.
 

Õpilased koolikultuuri ja õppekeskkonna kujundajatena
Annely Ajaots Nissi koolist, Elmu Koppelmann Tapa Gümnaasiumist ja Tiia Lepik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist

Modereerib Krista Saadoja (Oru kool, Huvitava Kooli nõukoda)

Tapa Gümnaasium tutvustab kogemust õpilaste kaasamisel kooliarendusse – väärtuste, hea õpilase, hea tunni ja hea õpetaja kriteeriumite väljatöötamisse, õpetajate töö ja teiste kooli tegevuste tagasisidestamisse. Arutusele tuleb ka õppija vastutuse ja õpimotivatsiooni suurendamine õppe individualiseerimise kaudu (IÕKd, tasemerühmad).

Tartu Miina Härma Gümnaasium tutvustab väärtusarendusega seotud kogu koolipere kaasavaid algatusi. Räägime, kuidas Härmas väärtustatakse kooli sisemiste huvigruppide algatusi, suunatakse need ülekooliliseks ja kooliüleseks koostööks, kus kõik vastutavad. Arutleme, kuidas muuta heategevus ning vabatahtlik töö iseenesestmõistetavaks koolikultuuri osaks.

Tiia Lepik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist
Nissi Põhikooli eripära ja tugevus on selles, et oleme optimaalse õpilaste arvuga kogukonna kool väikeses maakohas. Töötoas räägime sellest, kuidas kaasame õpilasi ja lapsevanemaid meie igapäevasesse kooliellu ja mida oleme teinud selleks, et kool oleks turvaline koht ja õppimine pakuks rõõmu. 

Nissi Põhikool

Õpiruum avaneb: fuajee, kooliõu, kooli ümbrus, kooli lugu
Grete-Stina Haaristo Anna Haava nimelisest Pala Koolist, Kaarel Rundu Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendusest ning Kaarel Aluoja Laupa koolist ja Tiia Rosenberg Ruila koolist


Modereerib Katri Lamesoo (TÜ haridusuuenduskeskus)

Tallinna Saksa Gümnaasium tutvustab kooli teekonda ruumiharidusest hariva ruumini ning keskkonnateadlikkuse (rohesein aatriumis, õueala sisustamine taaskasutusmööbliga jne) seostamist muutunud õpikäsitusega.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolihoo, mis valmis ühiste talgute käigus

Pala kool jagab kogemust kooli ümbritseva looduskeskkonna rakendamisest õuesõppeks ja õpilaste liikumisharrastuse toetamiseks. 


Mõisakoolide ühenduse liikmed räägivad, kuidas kunagist ühepereelamut saab kohandada tänapäevaseks õppekeskkonnaks, milliseid võimalusi õppe rikastamiseks pakuvad mõisaaed ja -park, ning kuidas saab mõisakooli kõrvaltegevusi rakendada väärtusarenduses.

 

Eesti Kunstiakadeemia tudengid kavandavad õppimise ruumi
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja arhitektuuri tudengid Kadri Klementi juhendamisel

Modereerib Angela Ader (TÜ haridusuuenduskeskus)

Uurime Tartu Tamme Kooli hoone näitel, millised on ühe olemasoleva koolimaja murekohad ning kooli vajadused ja unistused. Mõtleme koos välja mõned visioonid, kuidas vanast majast saaks kaasaegne koolikeskkond.

 

Ideest ehituseni: kuidas kavandada koolimaja uuendamise protsessi?
Katrin Koov (Eesti Arhitektide Liit)

2017. aasta alguses avaneb Innove põhikoolivõrgu korrastamise projektide teine taotlusvoor. Vaatleme koolihoonete uuendamise tervikprotsessi alatest ideest lähteülesande, renoveerimisprojekti ja hanke koostamise kaudu kuni ehituseni, võttes aluseks esimese vooru taotluste head ja vead.

 

Õpiruum avaneb: digiruum
Piret Siivelt Tabivere Põhikoolist ja Anne Põldsaar Tarvastu Gümnaasiumist

Modereerib Kristi Semidor (HITSA)

Tabivere Põhikooli õpilasele on loodud võimalus kasutada õppetöös sihipäraselt ja loovalt digivõimalusi. Kooli digiruum õhutab õppimist ja koostööd nii klassiruumis, väljaspool klassiruumi kui ka väljaspool kooli. Räägime aineõpetuse lõimingust, arvutiklassi ning iPadide ja EV3 robootika vahendite kasutamisest. 


Piret Siivelt Tabivere Põhikoolist


Tarvastu Gümnaasium jagab kogemust, kuidas digiruumis toimetamine toetab õhinal õppimist, kuidas digimaailm ja „pärismaailm“ õpiruumis segunevad, ning mida teha, et nuhvlid oleksid õppimise abimehed, mitte segajad.


Lõimitud õpperuum
Õnnela Lembke Haljala Gümnaasiumist ja Margo Sootla Väätsa Põhikoolist

Modereerib Natalja Mjalitsina (Innove)

Haljala Gümnaasium pakub mõned lõimingu põhimõtetel tuginevad sammud, mis võiksid aidata koolielu huvitavamaks ja mitmekesisemaks muuta. Sisuliste muutuste saavutamiseks on oluline kaasata kogu koolipere. Haljala Gümnaasiumi märksõnadeks on meekonnatöö ja projektipäevad (lõimingupäevad). 


Õnnela Lembke Haljala Gümnaasiumist
Väätsa kool räägib oma kogemusest lõimitud õpperuumiga. Arutame, kuidas muutunud õppimine sobib vana koolihoonega – kuidas muuta kool avatumaks ning vastavaks tänapäevastele ootustele ning kuidas panna hoone füüsiline keskkond toetama kooli eesmärke.

 

Kool looduses ja loodus koolis
Antti Leigri ja Karin Poola Palade Põhikoolist ning Maire Künnap Rocca al Mare Koolist

Modereerib Ene-Mall Vernik-Tuubel

Palade Põhikool ja loodushariduskeskus Hiiumaal tegutsevad koos, et pakkuda nii oma kooli õpilastele kui ka teistele huvilistele loodus- ja keskkonnaharidust: laagreid, näitusi, loodusretki, õppeprogramme ja loodusõhtuid. Õppeprogrammid toetavad riiklikku õppekava ja säästva arengu hariduse põhimõtteid. Märksõnadeks on otsimine, määramine, uurimine, avastamine ja järelduste tegemine.

Antti Leigri Palade Põhikoolist

Rocca al Mare kool innustab avardama väärtuskasvatust läbi kooliväliste praktikate. Tutvustame loodusklassi, eraldi õppeainet, mis lähtub riiklikust õppekavast. Loodusklassi eesmärk on regulaarselt luua koolimajast väljas KESKKOND suhtlemiseks ja kooskõla leidmiseks iseenda ja loodusega ning Eesti tundmaõppimiseks. Loodusklassi tegevustes keskendutakse looduse ja pärandkultuuri tundmaõppimisele ja hoolivuse arendamisele. See on oluline osa kooli väärtuskasvatusest.
Maire Künnap Rocca al Mare Koolist

Õpiruum avaneb: muuseum ja raamatukogu

Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist ning Luule Ahu ja Halliki Jürma Tartu Oskar Lutsu nimelisest Linnaraamatukogust

Modereerib Heidi Paabort (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus)

Muuseumi- või raamatukogutund on õppeprotsessi täisväärtuslik osa. Arutame, kuidas toetada õppimist väljaspool kooli ning milliseid oskusi ja pädevusi saab arendada kooli ning muuseumi ja raamatukogu koostöös.

Liikuma kutsuv kool – koolipäeva VUNKi juurde
Merike Kull Tartu Ülikooli liikumislaborist ja pilootkoolide õpetajad

Kuidas saada kõik õpilased koolipäeva jooksul vähemalt 30 minutiks liikuma? Tutvustame projekti "VUNK - Liikuma kutsuv kool", mille raames kümme pilootkooli töötavad koostöös õpilaste ja õpetajatega välja ja katsetavad meetodeid koolipäeva liikumisaktiivsuse suurendamiseks - liikumispausid ainetundides, liikumise toetamine õppekeskkonnas jne. 




Õppekeskkond digiajastul
Maia Lust Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Tiina Lillemets Valga Priimetsa koolist (eesti ja vene keeles)

Modereerib Kristi Semidor (HITSA)

Tallinna Pae Gümnaasium tutvustab uue põlvkonna digitaalse õppekeskkonna mudelit (NGDLE) – see on digilahenduste ökosüsteem, mis pakub õppijale võimalust õppeprotsessi vastavalt oma vajadustele personaliseerida, kasutades selleks pakutud võimalusi. 

Maia Lust Tallinna Pae Gümnaasiumist
Valga Priimetsa kool räägib digipöördega kaasnenud muudatustest kooli õppekeskkonnas ja õpiharjumuste kujundamisel ning tutvustab digivahendite igapäevast rakendamist erinevates õppeainetes, HEV õpilaste toetamisel ja keelekümbluse metoodika uuendamisel. 
 

Kas meie koolimaja on ka põnev? Ruumimängud koolihoones
Kaire Nõmm Arhitektuurikoolist

Siseneme koolihoonesse uuesti! Seekord tavapärasest avarama pilguga, kaasates teadlikult kõiki meeli ja kasutades töövahendina tervet oma keha.

Milline on koolihoone, kus igapäevaselt toimetame? Võibolla leiame üles põnevad varjul olnud kohad, avastame juba tuttavat ruumi ja katsetame lihtsaid ülesandeid ruumi ja inimese koosmõju analüüsimiseks. Tamme Gümnaasiumi eri soppe avastavas töötoas saab inspiratsiooni oma koolimaja võimaluste uurimiseks, et toetada õpilaste ja õpetajate loomulikku uudishimu ja õppe mitmekesistamist.

 

Lugemispesa
Tamme Gümnaasiumi aatriumis asuvas lugemispesas saab tutvuda lugemispesa metoodikaga ning füüsilise õpikeskkonna teemalise eestikeelse kirjandusega.

 

Uue aja koolimaja projekteerimine
Ralf Lõoke Salto arhitektuuribüroost

Mitme uuendusliku koolihoone looja tutvustab tehtud tööde näitel tänapäevase õppimise ruumi kavandamise põhimõtteid. Kuidas luua terviklik koolikeskkond, mis ühendab funktsionaalselt sise- ja välisruumi, klassid ja ühisruumid, õppimise, suhtlemise ning üksi- ja koosolemise kohad.

 

Loovuse arendamine tänapäevaste vahenditega
Triinu Keem (Tartu Erakool)

Modereerib Maria Jürimäe (TÜ haridusuuenduskeskus)

Kuidas kavandada nutirakenduste kasutamist nii, et tunni ajast ei jääks puuduTutvume erinevate rakendustega õpilaste loovuse, visuaalse ja sõnalise eneseväljenduse arendamiseks ja katsetame nende kasutamist õppeprotsessi simulatsioonis.


Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima
Siiri Treufeld (MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid)

Modereerib Krista Saadoja (Huvitava Kooli nõukoda)

Tutvustame Eesti 100. sünnipäevaks käivitatud algatust ning Eesti ja Põhjamaade koolide näitel nii lihtsamaid-soodsamaid kui ka suuremat tööd nõudvaid võimalusi koolihoovide, sealse keskkonna ning õpilaste õppetingimuste, liikumis- ja mänguvõimaluste parandamiseks ja mitmekesistamiseks õpetajate, õpilaste, omavalitsuste ja kohaliku kogukonna koostöös.

Kooli pidaja õppimise ruumi loojana
Virve Laube Pärnu Linnavalitsusest ning Kertu Torn ja Liis Sarapuu Vastseliina Gümnaasiumist

Kuidas suuremas omavalitsuses korraldada kooli pidaja ja haridusasutuste koostööd nii, et tekiks terviklik õppekeskkond? Pärnu tutvustab kogu linna hõlmava haridusruumi arendamist: koolivõrgu korrastamine, tasakaalu leidmine munitsipaal-, riigi-, eraõppeasutuste vahel, lapse tervikliku haridustee alates lasteaiast gümnaasiumi lõpuni, formaal- ja huvihariduse koostöö.

Vastseliinas tegutsevad koostöös vallavalitsus, gümnaasium, noortekeskus ja muusikakool. Mida on vaja, et väike omavalitsus saaks pakkuda õpilastele mitmekülgseid õppimis- ja arenguvõimalusi ning toetada kogukonna aktiivsust?

 

Ettevõtlusküla Äritänav
Tutvustame Eesti esimest ettevõtlusõppe simulatsioonikeskkonda, kuhu saab klassiga tulla õppima ettevõtluse ja majanduse baasteadmisi. Simulatsioon koos toetava keskkonnaga on väga võimas vahend, millega tekitada õpilases elamus, mis tekitab motivatsiooni teemat edasi õppida.