neljapäev, 11. mai 2017

SPEXIT ehk Merivälja Kooli ja Zuider Gümnaasiumi kosmosemissioon

Rahvusvahelise kosmosemissiooni ülesanne on teha kosmoselaevas teaduskatseid, et selgitada välja tingimusi ja võimalusi eluks väljaspool Maad. Näiteks kuidas tulla toime temperatuuriga, mis kõigub – 120 ja + 120 kraadi vahel või millised materjalid aitavad vältida radioaktiivse kiirguse mõju. Elu orbitaaljaamas on tavapärasest erinev: magada tuleb püsti rihmadega seina külge kinnitatult, tulla toime vedelikega, mis ei tohi anumast välja pääseda, ning teha regulaarselt trenni, et pääseda lihaste atrofeerumisest. 

Merivälja Kooli missiooni liikmed

6 astronauti, neist neli Merivälja Kooli 7. ja 8. klassi õpilast ja kaks Rotterdami Zuider Gümnaasiumi õpilast kehastusid 7. aprillil Hollandis Noordwijki ESA ( European Space Agency) kosmosehariduskeskuses, mis asub ESA teaduslinnaku servas, kosmosemissiooni liikmeteks ning tegutsesid kuus tundi kosmosejaamas eelpoolkirjeldatud kava järgi.

Astronautide tegevusest loodi veebikaamerate vahendusel videosild maa ja kosmosejaama vahel, laste tegevusi said jälgida kõik soovijad, ka astronautide vanemad oma Eesti kodudes. Astronaute toetas „maapealne“ meeskond, kes jagas ülesandeid ja aitas lahendada ettetulevaid probleeme näiteks korrigeerida astronautide päevakava või leida lahendus mõne eksperimendi läbiviimisel.

Rahvusvahelisel kosmosemissioonil osales 16 Merivälja Kooli ja samapalju Rotterdami Zuider Gümnaasiumi õpilast, kes olid valinud missioonil omale ameti, kehastudes juhtideks, teadlasteks, astronautideks, IT tehnikuteks, logistikuteks, maapealseks meeskonnaks, PR töötajateks jne. 
Merivälja Kooli ja Zuider Gümnaasiumi kosmosemissioon    
Nii nagu päris missioonil, tuli ka lastel 6 kuud missiooniks valmistuda, näiteks leida ise infot ja koostada teaduseksperimendid, arutleda teemal kuidas külm sõda toetas tehnika arengut ning meeskonnal tuli harjutada koostööd pingelises olukorras inglisekeelses keskkonnas.

Noordwijki missioonile eelnes ühine nädal Eestis, kus töötati välja missiooni detailne plaan.

Missioon algas piduliku pressikonverentsiga, hümnide ja kõnedega, iga astronaut sai edastada viimase sõna oma lähedastele. Astronaute saatsid missioonile ka Eesti saatkonna esindaja ja aukonsul. Missiooni lõppedes vahendasid astronaudid ja missiooni juhid oma muljeid missioonist ja andsid teada katsete tulemustest.

Nädal Eestis, nädal Hollandis üheskoos missiooni ette valmistamas ning kuus kuud ettevalmistust suheldes interneti vahendusel.

Merivälja Koolile oli see esimene kogemus osaleda õpilaste rahvusvahelises koostööprojektis. Hollandlastel on kosmosemissioonide korraldamisel juba pikaaegne kogemus, kavandamisel on uus „missioon“, mis viib õpilased kunstimaailma ja tipneb Amsterdami Riigimuuseumi missiooniga. Meie õppekava kontekstis on tegemist suurepärase näitega kuidas arendada õpilastes aineteüleselt üldpädevusi, iseseisvust, otsustus- ja analüüsivõimet. Lisaks pidev suhtlus inglisekeelses keskkonnas, kaasa arvatud inglise teaduskeel katsete ja eksperimentide disainimisel ja läbiviimisel. Kohanemisvõimet võõras kultuuris arendas nädal Hollandi kaasõpilase peres ning kümnete kilomeetrite kaupa rattasõitu iga päev. Sarnased missioonid-projektid on Hollandis tavapärane osa üldhariduskooli õppetööst. 


Merivälja Kooli astronaudid missioonilt naasmas
Merivälja Koolil on kavas jätkata koostööd Zuider Gümnaasiumiga, paljud sel aastal missioonil osalejad soovivad uuel õppeaastal jätkata. Merivälja Kosmoseklubi järgmised tegevused on taevavaatlused augustiöös ning alates septembrist kaks korda kuus astronoomia ja tehnoloogiatunnid Kosmoseklubi vanemale ja nooremale rühmale, et võtta vastu uusi väljakutseid uuel missioonil.

Autor: Maiu Plumer, Merivälja Kooli õppealajuhataja

Kas PISA tulemused on nii head, et õpikäsitust pole vaja muuta?

Juba 18. mail kell 18.30-20.00 toimub Tallinnas, kohvikus Must Puudel Arvamusfestivali klubi teemal "Kas PISA tulemused on nii head, et õpikäsitust pole vaja muuta?" 

Kõik huvilised on oodatud! Märgi ka meie Facebooki sündmusel end osalejaks. Lähemalt...

Eesti on PISA tulemustes maailma paremate seas, samuti on õpilaste koolirõõm keskmisest näitajast kõrgem. Samal ajal oleme üha jõudsamalt juurutamas muutunud õpikäsitus (MÕK), mis annab õpilasele rohkem vabadust, ent ka vastutust. Kas uusimate tulemuste valguses võib öelda, et MÕK on toonud hariduse kvaliteedi tõusu või lõikmame täna veel muutuste-eelse süsteemi vilju?

Osalejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka, PISA ekspert Gunda Tire sihtasutusest Innove, Anita Tkatšenko Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 11. klassist ja Krista Saadoja, Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees.

Vestlust modereerib Noored Kooli programmi õpetaja Jüri Käosaar. 
Arutelu korraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.



Mis on Arvamusfestivali klubi?

Arvamusfestival korraldab kord kuus toimuvaid aruteluõhtuid, mis kannavad samasid eesmärke ja vaimsust nagu suvine festival. Neil edendatakse head arutelutava (tõesta, mida väidad; kuulamine on sama oluline kui kõnelemine; isikutele asemel ideedele keskendumine; lahendustele orienteeritus), tutvustatakse uusi aruteluvorme ja esinejaid ning pakutakse võimalust mõelda päevakajalistele teemadele.

Keda ootame osalema?
Kõiki erksa meelega eestimaalasi, kellele hea arutlemine ja Eesti tulevik korda lähevad.

Postimees online vahendusel on võimalik arutelu jälgida veebis.
Arvamusfestivali kodulinnas Paides toimub arutelu ülekande ühine vaatamine Paides Wabalinna majas.

Osalemiseks vajuta "attend" ja haara sõber kaasa! Kohtume selle hooaja viimases klubis juba 18.mail kovikus Must Puudel ning Paides ootame ülekannet vaatama Wabalinna majja.



kolmapäev, 26. aprill 2017

Paneme digi enda kasuks tööle – ka keeleõppes!

Üle Eesti on käimas saksakeelsed Scrabbeli-võistlused, mida tehakse nutirakendusega „Classic Words“ (leitav nii Androidile kui ka iOSile). Projekti on käima tõmmanud Tallinna Südalinna Kool, kes korraldab seda põnevat üle-eestilist turniiri sel aastal juba kolmandat korda. 
Scrabble – mäng, mis aitab nutikalt keelt arendada
Võistlus on mõeldud kõikidele saksa keelt õppivatele õpilastele ja kusjuures – osaleda võivad ka õpetajad! Mäng toimub 1.-12. klassi erinevates vanuseastmetes. Mängitakse ca 2 tundi ja võistlus toimub nn arvuti vastu. Iga võistleja saab ise otsustada, mitu mängu mängitakse. Iga mängija parim tulemus läheb arvesse. 
Kui esimesel aastal oli kokku ca 30 osalejat vaid Tallinnast ning Harjumaalt, siis teisel aastal olid lisaks ka osalejad Tartust ning Raplast. Kuigi eelmise aasta kogu osalejatearv oli juba pea 50, jäid paljud võistlejad sõiduraha puudusel Tallinnasse tulemata. Sellel aastal otsustati anda osalemisvõimaluse rohkematele õpilastele ning korraldada piirkondlikud mängupäevad Eesti erinevates kohtades. 
Rakvere piirkonnavoor
Praeguseks on toimunud juba 3 piirkonnavooru ning 3 ootavad veel ees. Piirkonnavoorude võitjate tulemustest selguvad finalistid, kes selgitavad üle-eestilise võistluse võitjad. Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, kes aitas Rakveres mängupäeva korraldada ütles, et Rakvere Gümnaasiumis on õpilastega mängitud mitmeid erinevaid sõnavaramänge, kuid Scrabble'it hakkati mängima üsna hiljuti, et osaleda selle mängu piirkonnavoorus. "Scrabble'i mäng sobib nii noorematele kui vanematele õpilastele. See oleks ka üks hea võimalus asendustunni sisustamiseks, sest õpilased mängivad seda meelsasti, seda enam, et aeg ei kiirusta tagant – igaüks liigub omas tempos. Nii täieneb sõnavara ja areneb ka analüüsioskus," lisas Lina.
"Projekt kinnitab mõtet: viime õppimise sinna, kus on õpilased," sõnab projekti korraldaja ja Tallinna Südalinna Kooli õpetaja Anneli Kesksaar. "Kui õpilased on juba nutiseadmes, las nad siis õpivad saksakeelseid sõnu. Miks siis mitte tegeleda lihtsalt ajaviitmismängude asemel sõnavara õppimisega," on Kesksaar veendunud. Scrabble'i mängija, 14-aastane Jasper ütleb, et Scrabble tekitab täitsa sõltuvust ja Kesksaar on temaga nõus. 
Scrabble'i Rakvere piirkonnavoor
Tallinna Südalinna Kooli jaoks on sellel projektil veel üks väga oluline tähendus. Kooli õpilased osalevad maakondlikes voorudes kohtunikena ning see annab õpilastele väärtusliku ürituse korraldamise ja kooli esindamise kogemuse. Muidugi on see ka suurepärane võimalus vastutustunde kasvatamiseks. "Mul on väga hea meel, et õpilased on väga huvitatud kohtunikutööst nendel võistlustel," on Kesksaar rõõmus.
Tallinna Südalinna Kooli õpilased osalevad kohtunikena
Projektiga "Saksakeelne Scrabbel" jätkatakse kindlasti ka järgmisel aastal. Kokkulepete sõlmimine partnerkoolidega, et ühendada selle võistluse maakondlikud voorud vastava maakonna maakondliku saksa keele päeva või ainevõistlusega, on juba käimas.
Piirkondlikuvooru võitjad
Piirkondliku vooru võitjad vanemas vanuseastmes

neljapäev, 20. aprill 2017

Parimate Praktikate Päev 2017: head ideed nakatavad ehk loovusest, andekusest ja valikutest koolis

Käsi südamel – Parimate Praktikate Päev 2017 oli tõeliselt huvitav! Mis saab teiste kogemustest ja edulugudest veel põnevam olla... ainult isetegemine. Ja selleks eile inspiratsiooni kogutigi!
Kogunemine Ülemiste City's
Valikute töötoas rääkisid oma kooli valikainetest Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ja Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond. Kas teadsite, et Võru Gümnaasium pakub oma õpilastele 50 erinevat valikkursust, millest 40 avatakse igal aastal?
Karmo Kurvits Võru Gümnaasiumi valikkursustest
Lisaks võtavad mõlemad koolid riikliku õppekava kui võimaluste dokumenti, mis pakub variante, kuidas ideid ellu viia. Õpilased omakorda hindavad nii valikuid kui ka võimalust valida. 
Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond
Mõlemad koolid kasutavad ära ka piirkonna võimalusi. Näiteks Võru Gümnaasium kasutab ära Tartu lähedust, kust direktor veab isiklikult tudengeid gümnaasiumisse külalisõpetajateks ja muul moel appi. Sõltumatult, kus me asume - kui me teame, mida me tahame – on kõik võimalik.

Andekuse töötoas rääkisid loovuse ja andekuse toetamisest Illona Must Pärnu Vabakoolist ja Maiu Plumer Tallinna Merivälja Koolist.

Mis on andekus? Seda võib mõista mitmeti. Kas tahame teaduslikult läheneda või vaatame inimest laiemalt – kus lasuvad tema tugevused? Igaüks meist on andekas. Mõni on kindlasti mitmekülgsemalt, kuid kindlasti oleme seda kõik. 
Ilona Must Pärnu Vabakoolist tutvustab õpilaste õpimappe
Kuidas üldse andekust avastada? Ja mis on see andekus, millega peaks lapse puhul tegelema? Lapsevanem võiks süsteemsemalt oma last vaadelda. Selleks oli kasutatud TÜ küsimustikku, et aidata lapsi hinnata.

Samas on ka õpetaja siin oluline võtmeisik, kes on tähelepanelik ja võimeline õpilases andekust leidma. Kui õpetaja on andekas äratundja, siis saavad kõik andekad lapsed märgatud.

Huvitavaid näiteid oli mõlemast koolist. Pärnu Vabakool tõi välja vabaduse, et mitte piiritleda igapäevase tunniplaaniga õpilase arenguvõimalusi ja olla õpilaste arenguteel eestvedajaks.

Kui me oleme leidnud, milles lapse andekus seisneb, peame pakkuma talle sel alal väljakutseid. Need võivad väga mitmetahulised olla, nt leiutamine. Väljundiks saame elupädeva õpilase. Andekus annab tulevikus leiva. Õpetaja peaks muutma andekuse selliseks, et õpilasel oleks sellele tulevikus rakendus. 
Andekuse töötoalised
Loovtööde töötuba pakkus probleemidele omapoolseid lahendusi ja silmapaistvaid tööde ideid. Näiteks lugu sellest, kuidas juba esimene klass teeb konverentsi oma õpikogemustest või kolmas teaduspäeva (katsed ja nende esitlemine). Laste fantaasia on otsatu, ärme takista nende mõttelendu.

Näiteks teeme klassi muinasjututoa, kus toimub lugude jutustamine ja joonistamine – miks mitte! Või vaatleme pilvi, joonistame neid ja ennustame selle järgi homset ilma – hea idee!

Kolmandast kooliastmest saime väga huvitav näite Türi Põhikoolist. Valdavalt tehakse 8. klassis loovtööde kaitsmine. Türil järgnes sellele järgmise õppeaasta alguses ka konverents, kus selleks hetkeks juba 9. klassi õpilased rääkisid kaheksandikele oma töödest ja kogemustest – kasulik ja ühendav! 
Ülle Tammela Türi Põhikoolist
Türi Põhikool andis välja ka oma loovtööde raamatu, mis koosneb kõikide loovtööde abstraktidest – see on väärt ajalugu! Raamat jääb kooli ja on nii suisa põlvkondi ühendav.

Kuidas loovtöö juhendajat mõjutab – kui lapsel läheb hästi, on õpetaja õnnelik. Mõlemad võivad tohutu emotsiooni osaliseks saada ning tasub meeles pidada, et õpilased üllatavad! 

Probleemidest tuli välja motivatsiooni langus kolmandas kooliastmes. Ühed õpilased on kaheksandas klassis küpsemad, teised mitte veel nii väga. Osasid ei huvita selles eas näiliselt justkui midagi, kuid tuleb kasutada seda, mis neid siiski huvitab, näiteks räppi.

Loovtööde tegemise protsessi ajakavas püsimine ja juhendajapoolne käe pulsil hoidmine aitavad ka. Tasub meeles pidada, et kui ühel juhendajal on juhendatavaid liiga palju, siis juhendamise kvaliteet kannatab.
Anneli Raud Kadrina Keskkoolist
Miks on koolide omavahelised kohtumised olulised? Miks me Parimate Praktikate Päeva, konverentse ja teisi sündmusi ikka ja jälle teeme? Huvitava Kooli eestvedaja Pille Libliku sõnul ei ole võrgustikuloomine Eestis väga keeruline, aga on väga tänuväärne, et headel ideedel oleks leviku- ja kasvupinnas. 
Huvitava Kooli eestvedaja Pille Liblik
Parimate Praktikate Päeva materjalid ja loovtööde juhendmaterjali leiate lähiajal aadressilt: oppekava.innove.ee

P.s. Huvitava Kooli sügiskonverentsi fookuses detsembri alguses on seekord kasvatus ja kasvamine selle erinevates tahkudes. Püsige lainel ning jääme taaskohtumiseni! Aga seniks soovime lennukaid ideid ja nende julget teostust!